2. mängureeglid 3. mänguvõimed ja valmisolek 4. mängija isiksus Reeglimängu juhendamine : otsesed võtted- *reeglite tutvustmine, selgitamine *ise mängus osalemine * ettenäitamine kaudsed võtted- *mänguvahenditega varustamine *laste teadmiste rikastamine 21. Mänguasjad ja nõuded mänguasjadele. 22.Mänguasjade liigitus. 1..mängu liigi järgi (rolli-, ehitusmängu lelu) 2.laste ea järgi (beebidele, väikelastele jne) 3. tinglikuse järgi (realistlikud asendus lelud) Asenduslelu pole sarnane, lap peab ise kujutlema, et see asi on just see. Need lelud on lapse arengus väga tähtsad. 4.materjali lärgi (metallist, puidust, plastmassist) 5. eesmärgi järgi ( õetuslikud ja harivad) Novosjolova liigitus mänguasjadest: 1.süseelis- kujunduslikud nukud, loomad, loomamängud, karnevalikostüümid, lõbustusvahendis. 2. didaktilised-lauamängud - konstruktorid, ehitusmaterjalid jne. 23. Mängukeskkond eelkoolieas. 24
kuidas jutustada teatriuuenduse lugu. See jutustamisviis on ka selline, et ta suurest 60ndatest müüdist, Tartu teatriuuenduse müüdist distantseeritud. Mutt käib teatris noore inimesena ja saab elamusi. Maailm on peapeale keeratud ja selles maailmas ei saa aru, mida võtta tõsiselt ja mida mitte. Hennoste kinnitanud, et tähtis podmodernistliku näide on "Hiired tuules" kisub kogu jutustamistehnika alasti: toetub võõrastele tekstidele, mängib keele pinnal, tinglikuse taastootmine. "Hiired tuules" äratas tähelepanu. "Keerukuju" 1985 ja Kallid generatsiooni 1986 on tõsisemad. Loomingus absurdikirjandusse liikuv suund esile kerkima. Esimeses loomingujärgus kujukalt tuleb välja mis 1988 Vana Fabiani jutulaul ja Kerge meel. Esimeses püüdnud tõsisemal moel kirjutada, teine kerge meelega kokku pandud raamat. "Kerge meel" sisaldab lühiromaani "Elu allikad" Võtab reaalelulise põhja, aga nihutab selle paigast.
laenud. Nt. `mina' , `eitus' (), `kin- nitav l~opupartikkel' on algselt t¨ ahendanud vastavalt `saetaolist l~oikeriiste' , `tantsu' ja `veekogu' . Nagu n¨aeme, jaotusskeemi tinglikuse ja k¨ usitavuste t~ottu just pilt- ja osutavate ning pilth¨a¨alduslike ja piltm~oisteliste m¨arkide klassifitseeri- misel, ei tarvitse samade m¨arkide liigitus eri allikates sugugi alati kokku 161 langeda. N¨aiteks lk.45 pikemalt k¨asitletav , mille Shirakawa [ 94, lk.179] liigitab piltm¨argiks , [ 94] s~onastik piltm~oisteliseks ning [ 85, lk.24] s~ onastik omakorda osutavaks .
annaabi.ee 
