Pöördelised väljendavad isikut ja arvu (ainsus või mitmus), aega (olevik, minevik), tegumoodi (isikuline, umbisikuline), kõnet (eitav ja jaatav). Ainsuse 3 pööret (ma, ma, ta), mitmuse 3 pööret (me, te, nad). 13 Mineviku tunnused -s, -si, -i. Täisminevik abitegusõna olema + -nud. Kindlakõneviisil puudub tunnus. Tingival kõneviisil on tunnuseks -ks. Käskivakõneviisi tunnuseks on -ke, -ge. Kaudsekõneviisi tunnuseks on -vat. Möönvakõneviisi tunnuseks on -gu, -ku. TEGUSÕNA KÄÄNDELISED VORMID ehk INFINIITSED VORMID Need on tegevusnimed ehk infinitiivid (ma- ja da- vormid) ja kesksõnad ehk partitsiibid (v-, tav-, nud-, tud- vormid). ma- vorm da- vorm Osastav Õppi|da
Tähistame: V – ma lähen vasakule; P – ma lähen paremale; A – ma kaotan pea; R – ma kaotan hobuse. Saame koostada süllogismi: [(V → A) & (P → R)], V ⊕ P ╞ A ∨ R. Sisuliselt võib A & R olla välistatud ning sel puhul võime lõppjärelduse ikkagi täiendavalt tõlgendada välistavaks disjunktsioniks. 24 Välistav jaatava moodusega dilemma teisendab tingivate lausete alustevahelise alternatiivi tagajärgedevaheliseks disjunktsiooniks. Juhul kui mõlemal tingival lausel on sama tagajärg, on süllogismi lõppjärelduseks lihtväide, ent sageli võib seda saavutada ka lihtsamalt, ilma dilemmata, selleks tuleb uurida, kas alternatiivi taotlev eeldus on alternatiiv või mitte. Kui alternatiivi asemel on konjunktsioon, tuleb dilemma asendada modus ponens’iga, kui alternatiivi asemel on disjunktsioon, tuleb kasutada mittevälistavat konstruktiivset dilemmat. Kuna traditsioonilises loogikas ei kasutatud mittevälistavat disjunktsiooni, tuleb
Saame koostada süllogismi: [(V A) & (P R)], V P A R. Sisuliselt võib A & R olla välistatud ning sel puhul võime lõppjärelduse ikkagi täiendavalt tõlgendada välistavaks disjunktsioniks. 24 Välistav jaatava moodusega dilemma teisendab tingivate lausete alustevahelise alternatiivi tagajärgedevaheliseks disjunktsiooniks. Juhul kui mõlemal tingival lausel on sama tagajärg, on süllogismi lõppjärelduseks lihtväide, ent sageli võib seda saavutada ka lihtsamalt, ilma dilemmata, selleks tuleb uurida, kas alternatiivi taotlev eeldus on alternatiiv või mitte. Kui alternatiivi asemel on konjunktsioon, tuleb dilemma asendada modus ponens'iga, kui alternatiivi asemel on disjunktsioon, tuleb kasutada mittevälistavat konstruktiivset dilemmat. Kuna traditsioonilises loogikas ei kasutatud mittevälistavat disjunktsiooni, tuleb