Toitumiskäitumise puhul kasutatakse vääringuna harilikult ajaühikus omandatud energia hulka. Puhaskasu puhul eeldatakse, et see on otseses seoses isendi fitnessiga ehk kohasusega, st puhaskasu kasvades suureneb ka fitness ja vastupidi. Vääring näitab harilikult vaid tegeliku puhaskasu ligikaudset hinnangut. Puhaskasu ei ole harilikult võimalik eriti "targa" käitumisega tõsta lõputult suureks. Reaalsetes situatsioonides esinevad teatud piirangud (constraints), mis õieti tingivadki käitumisotsustuse kasu ja hinna funktsioonide spetsiifilise kuju (vt joonistel). Firma puhul oli üheks piiranguks näiteks turvameestele palga maksmise vajadus, kajaka puhul naabrite poolne kannibalism. Piiranguid võib olla väga mitmesuguseid ja nende väljaselgitamine on tihti kaunis keeruline. Optimaalsusmudelid Niisuguseid mudeleid (nagu näiteks ülalpool kirjeldatud), mis näitavad, kuidas mingi kindla
vastassuunaline, mistõttu autos istuja pea paiskub tahapoole ja võib tekkida kaelaluu murd. Viimase ärahoidmiseks on autoistmetel kaelatoed. Enamasti me loeme Maa pinnaga seotud taustsüsteemi inertsiaalseks. Tegelikult see üsna heas lähenduses nii ongi, kuid täpsemal analüüsil on vaja arvestada Maa pinnaga seotud taustsüsteemi mitteinertsiaalsust, mis on tingitud Maa ööpäevasest pöörlemisest oma telje ümber. Maa pinna punktid liiguvad seetõttu kiirendusega ja tingivadki vastava taustsüsteemi mitteinertsiaalsuse. See mitteinertsiaalsus on küll väga väike (ekvaatoril asetseva maapinna punkti kesktõmbekiirendus on ainult 0,03 m/s2), kuid annab mitmeid otseseid füüsikalisi efekte, nagu näiteks see, et vabal langemisel ei lange kehad rangelt vertikaalselt, vaid kalduvad veidi kõrvale. Samal põhjusel ei ole ka raskusjõud ainuüksi kehale Maa poolt mõjuv gravitatsioonijõud, sellesse annab väikese panuse ka Maa pöörlemisest tingitud inertsijõud. 2
Rakuvaheaine kõhrkoes on pooltahke, vetruv ja väga tihe. Kõhrkude asub peamiselt liigespindadel, lülisamba lülide vahel, hingetoru ja bronhide seintes. Roided liituvad rinnakuluuga samuti kõhrkoe abil. Luukoe rakuvaheaine on kõva, suure survekindlusega, ühtlasi veidi elastne. Luukude sisaldab nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid. Anorgaanilised ained esinevad peamiselt kaltsiumi (Ca2+) sooladena - soolad tingivadki luukoe kõvaduse. Näiteks hambakrooni katvas emailis on soolasid u. 97%. Hambaemail ongi organismi kõige tugevam kude. Rakud moodustavad luukoest väikese osa. Luurakud on piklikud, haralised rakud. Oma harude tõttu on nad omavahel ühenduses. Peamine on rakkude toodetav rakuvaheaine. Umbes neljandiku luukoest moodustab vesi. 3.3. Lihaskude Lihaskoele on iseloomulik kokkutõmbumisvõime (kontraktsioonivõime). Lihaskoes on vähe rakuvaheainet. Peamise osa moodustavad lihasrakud
annaabi.ee 
