Vastuseks oli ”jah,just”. Uurimuse teoreetiliseks aluseks on sotsiaalpsühholoogiline lähenemine hoiakute ja stereotüüpide olemuse ning muutmisvõimaluste kohta, kahekõne kogutud materjali analüüsimisel on kasutatud temaatilise analüüsi võtteid. Hoiakud võivad põhineda asjakohastel faktidel (kognitiivsed hoiakud), tunnetel ja väärtustel, hoiaku kandja enda käitumisel või tuleneda tingitusest. Klassikalise tingitusega on tegemist siis, kui emotsionaalse stiimuliga, mis kutsub välja tegeliku tunde, käib kaasas neutraalne stiimul, mille võimuses on esile kutsuda emotsionaalset stiimulit. Põhjuseks varaminekuks sealt riigililt oli see et noormees et tahtnud enda elu kaotada, sest mitte millalgi ei tea kuidas vee laviin võiks ümbritseda tol hetkel. Erinevad tegurid just lähedaste poolest tagasi Eestisse ohtlikuks pidi reageerima selle peale
Kui õpetajal õnnestub õpilased nii kaugele viia, on juba üsna hõlpus suunata neid ka üksteisele küsimusi esitama. Nüüd on õpetajal õige aeg tagasi tõmbuda, lastes küsimuste esitamise ja nende vastamise järk-järgult üle kasvada võrdväärseks seisukohtade vahetamiseks kõigi osaliste vahel. Õpetaja edasine suunav tegevus võib seisneda abis ideede seostamisel, järelduste tegemisel ja diskussiooniks sobiva mikrokliima alalhoidmises. 2. Sotsiaalne õppimine ja seos operantse tingitusega: Sotsiaalne ehk jäljendamise teel õppimine (ka mallõpe) on vaadeldav operantse tingituse erijuhuna, sest: 1) siin jõuab oodatav uus käitumisviis õpilaseni vaatluse teel ning 2) pealtnähtud uusi käitumisviise jätavad inimesed sageli meelde ilma igasuguse välise tasustuseta. Sotsiaalset õppimist võib vaadelda inimõppimisel erineva operantse tingituse erijuhina , sest siin jõuab oodatav uus käitumisviis õpilaseni vaatluse teel
See lähenemine on vähem mehhanitsistlik ja üldisem kui Pavlovi (1849 1936) lähenemine. Pavlovi arvates oli Guthrie lähenemine tema omast pealiskaudsem, ent Guthrie pidas oma lähenemist üldisemaks ja loomulikumaks kui Pavlovi äärmuslikult lihtsustatud ning kunstlikku käsitlust. Guthrie järgi on õppimise peamiseks põhimõtteks sündmuste (näiteks stiimuli ja reaktsiooni) seostamine (assotsiatsioon) läheduse kaudu. Guthrie lähenemist võiks samastada operantse tingitusega, kui poleks üht olulist erinevust tema ja operantse (instrumentaalse) tingituse pooldajate vahel operantse tingituse puhul nähakse ette kõigepealt reaktsiooni toimumist ja sellele järgnevat (loodetud ehk prognoositud) stiimuli saabumist. Assotsiatiivse tingituse põhimõtete kohaselt peavad stiimul ja sellele vastav reaktsioon toimuma üheaegselt. Nii võib Guthrie assotsiatiivse tingituse ideed ühelt poolt pidada üldisemaks kui
annaabi.ee 
