eesmärgilt. Eetika ja moraali tase olenevad ideaali kõrgusest ja ideaali üha sügavamast mõitmiseks ning omaksvõtust. Nende juur on maine, kuid kui inimesel tekib jumalateadlikkus, siis Jumal kui ideaal muudab eetika ja moraali vaimsel alusel olevaiks ja inimese vaimset ideaali püüdlevaks. Vastavalt sellele, kuidas vaimset ideaali üha kõrgema, avarama ja sügavamana mõistetakse, muutuvad ka eetika ja moraal üha enam vaimsest tingituiks, üha enam ainelisest elust sõltuvaks. Eetika ja moraali filosoofia Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Lähtuvalt sellest eristatakse tihti eetika moraalifilosoofiast, mis uurib inimese kõlbelist käitumist, eetiliste hoiakute rakendamist pigem subjektiivses mõttes.
omistui millegi põhjuste kohta, kui sel miskil on neile meeldivad või ebameeldivad tagajärjed. Neutraalsete tagajärjedega toiminguid ollakse rohkem valmis hindama juhtunud olevat olude sunnil (situatsiooni omistusi tehes). - Personalism - inimeste kalduvus teha tõenäolisemalt dispositsioonilisi omistusi millegi põhjuste kohta, mis neid isiklikult puudutab. Tegusid, mis neid isiklikusi ei puuduta, hinnatakse tõenäolisemalt oludest tingituiks (situatsioonilisteks). - Fundamentaalne omistusviga - viga, mis tuleneb erinevate normide rakendamisest teiste inimeste ja oma tegude põhjendamisel. Konkreetsemalt kalduvad inimesed hindama oma toiminguid situatsioonilistest nõudmistest ja teiste inimeste tegusid dispositsioonilistest põhjustest tingituks. - Koosvarieeruvuse teooria ( Kelley) — teooria, mis selgitab, kuidas inimesed hindavad toimingu sihilikkust, vaadeldes olukorra kolme aspekti: üksmeelt (konsensust; kas teised
listest võimetest. Oma elu üle otsustuste tegemiseks on hädavajalik eneseteadvus (ene- sekontseptsioon, mina-pilt), see on oma tugevuste-nõrkuste tundmine, teadmine oma minevikust ja selle mõjust olevikule, edu või ebaedu pida- Kuidas aidata andekal lapsed saada õnnelikuks täiskasvanuks 109 mine kas omaenese võimetest ja oskustest või välistest mõjuritest tingituiks (sisemise või välimise kontrolli lookus). Enamik uuringuid kinnitab, et andekatel on üldiselt positiivne eneseteadvus, eriti akadeemiliste võimete asjus (Robinson, 2002). Nii iseloomustas näiteks üleriigiliste olümpiaadi- de lõppvoorust osavõtjaid eelkõige usk oma võimetesse, edu olümpiaadil kandsid nad valdavalt oma ande ja iseseisva töö arvele (Sepp, 2002). On leitud ka mõningaid individuaalseid iseärasusi: keskkooliõpilaste hulgas
annaabi.ee 
