aluspõhimõtetele vastavuse üle.*22 Küsimus, kui intensiivne peaks olema kohtulik kontroll, on õiguspoliitilist laadi. Millised on Riigikohtu valikud? Võttes kokku Euroopa kohtute praktika, võib üldjoontes eristada nelja kontrollimudelit. Kõige passiivsem on (1) Itaalia vastupiirangute (controlimiti) mudel, mille puhul küll kriipsutatakse aeg-ajalt alla Euroopa Liidu ülimuslikkuse tingimuslikkust, kuid siiani on see jäänud abstraktseks ähvarduseks, sest vastupiirangutele tuginedes pole Itaalia Konstitutsioonikohus tunnistatud mitterakendatavaks ühtki õigusakti, samuti pole üksikasjalikult täpsustatud, millistel juhtudel kontrolli teostatakse.*23 Veidi aktiivsem on (2) Saksa solange-mudel, mis seisneb kontrollist loobumises, kuni Euroopa Liidu õiguskord tervikuna vastab teatud tingimustele. On raske öelda, kas solange-doktriin nõuab Itaalia
Leitakse, et tuleb tõsta prtnerite omaosalust toetusprojektides- ja programmides. Ka tuleb tõsta EL-i nähtavust. Suur roll on siin partnerriikide kodanike jaoks oluloiste tulemuste saavutamisel ning efektiivsel kommunikatsioonil. Arvatakse, et mobiilsus on üks võtmekohti. Aga ka kaubandus ja energiaküsimused on aktuaalsed. Vastastikkustest huvidest lähtudes aga ei tohiks tahaplaanile jätta Euroopa Liidu jaoks olulisi väärtusi ning teatud tingimuslikkust, mis on “enam enama eest” põhimõtte aluseks. Minnes aga siit Idapartnerluse poliitika juurde, siis siin peab Eesti oluliseks initsiatiivi edasiarendamist vastavalt Idapartnerluse Vilniuse tippkohtumise ühisdeklaratsioonis sõnastatud eesmärkidele ning kahepoolsete suhete jätkuvat arendamist Euroopa Liidu ja Idapartnerlusega haaratud riikide vahel, millisteks on Armeenia, Azerbaidžaan, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene. Samas toonitab
üksnes kohtu korras, kus hagejaks on võlgnik pankrotihalduri isikus. Tehingute kehtetus PankrS tähenduses seotud vara tagasivõitmise instituudiga. Eelduseks kehtetuks tunnistamisele asjaolu, et tehinguga on kahjustatud võlausaldajate huve ning tehing on tehtud teatud tähtaja jooksul enne pankroti väljakuulutamist. TINGIMUSLIKUD TEHINGUD · Tingimuslikkus tehingus. Eristada tuleb: 1) tingimusi tehingus ning 2) tehingu tingimuslikkust. Tehingu sisuks on alati teatud tingimused. Tingimusliku tehingu mõiste seondub nende tingimustega, mille olemasoluga seotakse poolte suhtes õiguste ja kohustuste tekkimine, muutumine või lõppemine. TsÜS d 102-110 reguleerivad tehinguga kindlaks määratud tingimuste, millest sõltub tehingu toime, kasutamisega seotud asjaolusid. Tingimuslik tehing eeldab, et tegu on tingimusega, mille suhtes ei ole teada, kas ta saabub