2. neerupealis E b) türoksiin 3. kõhunääre A c) melatoniin 4) käbinääre C d)kasvuhormoon 5) munasari F e)adrenaliin 6. ajuripats D f) östrogeen 7. kõhunääre H g) parathormoon 8. kõrvalkilpnääre G h) glükagoon 44. Võrdle tingitud ja tingimatul refleksil? (2) Tunnus Tingitud refleksid Tingimatud refleksid Millise aju kaudu kujunevad suuraju Selja- ja piklikaju Sünnipärane või elu jooksul Elu jooksul kujunev sünnipärane kujunev Refleksi ilmnemise kiirus,aeg aeglane kiire
2. neerupealis E b) türoksiin 3. kõhunääre A c) melatoniin 4) käbinääre C d)kasvuhormoon 5) munasari F e)adrenaliin 6. ajuripats D f) östrogeen 7. kõhunääre H g) parathormoon 8. kõrvalkilpnääre G h) glükagoon 44. Võrdle tingitud ja tingimatul refleksil? (2) Tunnus Tingitud refleksid Tingimatud refleksid Millise aju kaudu kujunevad suuraju Selja- ja piklikaju Sünnipärane või elu jooksul Elu jooksul kujunev sünnipärane kujunev Refleksi ilmnemise kiirus,aeg aeglane kiire
pidurduse süsteem (BIS). BIS koosneb vaheseinatuuma ja hipokambi süsteemist ning seostub locus coeruleus-est ülenevate adrenergiliste ja õmblustuumadest ülenevate serotonergiliste ringetega, mis innerveerivad vaheseinatuuma hipokambi süsteemi ja ajukoort. See süsteem tekitab mittespetsiifilise aktivatsiooni, mis suunab indiviidi tähelepanu keskkonnast pärinevatele stiimulitele (Chorpita & Barlow, 1998). BIS aktiveeritakse nii tingimatute kui ka tingitud stiimulite poolt. Tingimatul tasandil aktiveeritakse ellujäämissüsteem kaasasündinud hirmude ja uudsuse poolt. Kuna ellujäämiseks on vaja täielikult tunda ümbritsevat keskkonda, on uudsuse aktiveeriv mõju otstarbekas. Uudse stiimuli puhul on vaja peatuda, ringi vaadata ja ümbrust kuulata. Gray eristab võitle-või-põgene süsteemi selgelt BIS-ist. Ta väidab, et ärevust leevendavad ravimid mõjutavad BIS-i, ent mitte võitle- või-põgene süsteemi
annaabi.ee 
