Vendade suhted halvad. 8 mehega Karusaartele, et sealt jahu ja vinnutatud kala juurde tuua. 2. Höskuldr ja Hrutr sõitsid Altingile. Hrutri ja Unnri kihlus. Läksid koju. Hallgerdr oli väga löödud. Kasvataja tahab kätte maksta ning tapab mehe. Hrutri onu Özurr ütles, ettema vend Eyvindr oli surnud ja jättis talle Gula 12. Sulased ilmusid kohale, kasvataja uputab paadi ja mehe. Kodu sõites oli tingil päranduse, kuid vaenlased võtavad selle ära, kui ta kohale ei ilmu. Hallgerdr tal vastas ja sai teada, et ta mees oli surnud. Naine annab talle Keeruline lugu, sest pulmad tulekul. Peab lõunadde Mördri juurde nõu, et tuleb sõita Svanri juurde, kes tekitas Osvifri ja ta kaaslaste ümber ratsutama ja paluma, et Unnr jääks teda talveks ootama. Nad olid teel 3 udu. Osvifr sõitis Höskuldri ja Hrutri juurde, et poja eest kahjutasu küsida
3. Kirjelda Frangi riigi kujunemist ja selle valitsemist Karl Suure ajal. Chlodovech rajab Frangi riigi V. Sajandil, rajab merovingide dünastia (V-VIII). Merovingidel oli peaminister majordoomus. Karl Suure ajal saavutas riik suurima võimsuse, vallutati langobardide kuningriik. 4. Iseloomusta viikingite ühiskonda ja nende vallutus- ning avastusretki. Viikingid olid Skandinaavia vabad mehed, nad elasid pikimajades. Otsustati asju tingil=rahvakoosolekul. Nad olid elukutselised sõjamehed. Viikingite aeg lõppes siis kui ristiusk tuli. Taani – Iirimaa. Rootsi – Bütsants. Norra-Island. 5.Võrdle feodaali ja talupoja elu Feodaal Talupoeg Valitseb Värvilised valdusi riided Osaleb Maad ei oma sõjakäigul Saab vaid Rendib talu poeg Annab talu Relvaõigus puudub 6. Mis on tsunft, kirjelda tsunftikorda. Jutusta, kuidas õpipoisist sai meister.
rikkused. Viikingikuningate võim oli siiski veel ebakindel ja piiratud, sageli nimetati kuningaks lihtsalt mõne viikingiretke juhti. Ülikud elasid oma perekondade, sõdalaste, sulaste, teenijate ja orjadega enamasti suurtes taludes või mõisates. 5 Suur osa inimesi olid vabad talupojad, kelle maatükid olid erineva suurusega sellele ühiskonnas suurem või väiksem sõnaõigus. Maaomanikest vabadel meestel oli hääleõigus tingil, s.o rahvakoosolekul, kus otsustati olulisi küsimusi, peeti kohut, valiti pealikke ja kuningaid. Neist tunduvalt enam oli aga seesuguseid vabu inimesi, kel omal maal polnud ning kes pidid seda seepärast teistelt rentima. Paljud neist töötasid sulaste ja teenijatena, tegelesid käsitööga või väikekaubandusega. 6 Viikingite ühiskonnas oli ka rohkesti orje. Arvatakse, et mõni ori oli olemas igas keskmise suurusega majapidamises, suurtes muinasmõisates võis neid olla aga mitukümmend
· Varalise vastutse kokkulepe: varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täimiseks antud vara säilimise eest. · Varalise vastuse nõue kehtib kui: on kirjaliselt sõlmitud; · see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletult · töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate tingil. · On kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris. · Tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. · Tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, mid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist.