Selleks selgitan välja, kui palju saab talu kasutada sõnnikut ja kui suured on väetist vajavate kultuuride kasvupinnad (ha). Veel on vaja teada kultuuride suhtelist väetistarvet (Kt) ja mulla väetustarbe koefitsenti (Km). Tinghektar = ha x Kt x Km Tabel 2. Orgaaniliste väetiste planeerimine tinghektarite meetodil (näidis) Kultuur Pindala Kt * Ting-ha X x/t ha ha Kultuuri tinghektarid Kultuuridel suhteline (ha × e (x)=toodeta väetisevajaduse Kt*Km) - planeeritav v koefitsient, väetisnorm sõnnikukogu
väetiste koguste planeerimisel ja seda saab vaadelda nelja etapina. Esmalt peame endale selgeks tegema, kui palju on meil võimalus kasutada orgaanilisi väetisi ja kui suured on vajavate kultuuride kasvupinnad ( ha ). Veel on vaja teada kultuuride suhtelist väetistarvet (Kt) ja mulla väetistarbe koefitsenti (Km). Tinghektar = ha x Kt x Km Välja on vaja arvutada ka ühe tinghektari kohta käiv keskmine väetisnorm(X), mida arvutatakse järgnevalt. X=väetise fond/ tinghektarid Kõige lõpuks arvutatakse väetisnorm( x), mis käib järgneva valemi järgi. x=X x Kt x Km ( t/ha) , Kultuur Pindala ha Kt Ting.ha-d X x (t/ha) t/põllule Kaer 5 0,9 4,5 32 160 Kartul 3 1,0 3,0 35 105 35
Tabel 4. Väetisnormide arvutamine tinghektari meetodil Kultuur Pindala ha Kt* Ting-ha x t/ha Kaer 5 0,7 3,5 193/8,5=23 11,2 Aedmaasika 5 1 5 16 d Kokku 20 2,4 8,5 23 27,2 Tabeli nr 4 neljandas lahtris toodud tinghektarid näitavad pinda hektarites, mida tuleb väetada keskmise annusega, kaera puhul on see 3,5 ja aedmaasikatel 5. Kasutadaolev keskimine sõnnikunorm on 23. Tabelist selgub, et aedmaasikate planeeritav väetisnorm 16 t/ha, see tähendab, et 5 ha tuleb panna 80 t väetist. Kaera väetisnorm on 11,2 t/ha ehk viiel hektaril 56 t, kokku on sõnnikut vaja 136 t. 9 2.2.3
annaabi.ee 
