palatalisatsioon-peenendus,mis on tingitud naaber häälikutest võõrhäälikud on häälikud,mis esinevad vaid võõrsõnades,võõrtähed esinevad võõrsõnades,tsitaatides,võõrapärastes pärisnimedes. Silp-silp on väiksem kõnes esinev hääldusüksus jagunevad lühikesteks ja pikkadeks silpideks,pikkad omakorda lahtisteks ja kinnisteks. välde- I välde on lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus ka-la,ko-li II välde on pika silbi pikkuse tindlik nimetus lau-lu,koo-li III välde on erinev I ja II, mis tulenevad lihtsalt silbi ehituse iseärasusest lau-lu,koo-li Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid
Konflikti lahendaja ema, ise pere. 3. Initsiatiiv või süü 3 kuni 6 aastat Lapse püüdlus vs süü hirm. Mina olen käitunud mitte soovitatavalt. Kui vanemate reageering on positiivne -> initsiatiiv. Kui vanemate reageering on negatiivne -> süü. Valdavalt peaks olema positiivne reageering iseseisvus püüetele. Kui tagajärg on halvustamine- kasvab süütunne, sõltuvus. Hindavad oma võimeid üle ja seetõttu on see eriti tindlik vanus, hindavad üle, tahavad katsetada ja proovida ja samas on suur õnnestumise ja altruismi soov. Konflikt lapse püüdluste vahel alustada toiminguid iseseisvunult ja süütunde vahel teiselt poolt, mis tuleneb sellise käitumise mittesoovitud ja ootamatud tagajärjede poolt. Kui vanemad reageerivad lapse iseseisvuspüüetele positiivselt, siis on kriisi lahendus positiivne. Laps peaks õppima oma soove püstitama nii, et oelks kooskõlas sotsiaalsete normidega. Laps tahab tunnustust ja
Erikson rõhutab, et siin peaks arengu oluline jõud olema enesekontroll. Mitte, et see välja areneks, aga laps hakkab aru saama enesekontrollist ja kontrollib enda käitumist. Võimutarbe väljendus peab ka läbitud saama, ehk siis "mina" kehtestamine, kuikaugele ja kuidas võib minna, kuidas teised mind vaatavad selles käitumises. 3. aste - 3-6a. Initsiatiiv vs süü. Suheldakse jälle ema-isaga ja õdede-vendadega. Hindavad oma võimeid üle ja seetõttu on see eriti tindlik vanus, hindavad üle, tahavad katsetada ja proovida ja samas on suur õnnestumise ja altruismi soov. Konflikt on lapse püüdlused vahel alustada toiminguid iseseisvalt ja süütunde vahel teiselt poolt, mis tuleneb sellise käitumise mittesoovitud ja ootamatute tagajärgede poolt. Kui vanemad reageerivad lapse iseseisvuspüüetele positiivselt, siis on kriisi lahendus positiivne. Eaperioodi iseloomustab kindlasti sõna püüdlikkus. Selles vanuses peaks laps õppima oma soove
annaabi.ee 
