Printereid jagatakse tööpõhimõtte järgi peamiselt kahte suurde klassi: löök printerid ja löögita printerid. Löökprinteritest on valdavalt veel kasutuses nõel-maatriksprinterid, mis teevad märgatavat raginat. Löögita printerid võib jagada omakorda tindi- ja laserprinteriteks ning võib jagada ka ühenduse asukoha järgi: lokaal- ja võrguprinteriteks. Kuivõrd maatriksprinterite aeg hakkab ikkagi juba otsa saama, siis keskendume löögita printeritele laser- ja tindiprinterile. Kuigi need kaks printeri liiki on küll vägagi erinevad, leidub nende konstruktsioonis alati: paberi etteandmissüsteem, trükimehhanism koos trükivärvi pealekandva sõlmega ning kontroller, mis juhib trükimärkide pealekandmist. Tindiprinter töötab väikeste tindipiiskade paberile pritsimise põhimõttel. Seetõttu on enimvahetatavaks detailiks selles printeris tindipott(või potid). Värvilisel tindiprinteril on enamasti mitu tindipotti
parem kasutada musta tindikassetti, sest eri värvidest kokkusegatud must pole nii kvaliteetne. Tindiprinter töötab väikeste tindipiiskade paberile pritsimise põhimõttel. Seetõttu on enimvahetatavaks detailiks selles printeris tindipott(või potid). Värvilisel tindiprinteril on enamasti mitu tindipotti. Kui need tühjaks saavad, on targem nad lihtsalt ära visata ja uued osta. Tindipottide isetäitmine ja korduvkasutamine viib sageli printeri riknemiseni. Parim on tindiprinterile, kui kasutada tootja originaalpotte. Se juhul garanteeritakse ka printeri korrasolek garantiiajal.Tüüpilisemaid ja levinumaid tindiprintereid on tänapäeval Canoni toodetud eksemplarid. Näiteks PIXMA IP 3000 Tindiprinter on igapäevasteks töödeks kulukas pidada, sest tint maksab kakssada krooni pott ja teda kulub palju. Tindiprinteri omamise argumendiks võiks olla üksnes tegelemine fotograafiaga, sest laserprinteriga fotopaberile trükkida ei saa.
printimisel otsad poolümaratena (ümardusraadiuseks on pool kuvatavast joonejäme- dust. Muide – vahemärkusena olgu öeldud, et vastavalt jooneliikide ja nende kasutamise ISO- standardile peavadki sellised olema joonte otsad. Ilmselt on asi selles, et standardeid koostanud ametnikud tundsid vaid plottereid, mille sulgede silindrilised otsad joonestavadki sellise kujuga joone alg- ja lõppotsi, (laser- või tindiprinterile on see ükskõik kuidas tindipiisku või tahmaosakesi paberile paigutada): d 2 R= d LW-ga joonestatud joone otste kujundus
annaabi.ee 
