pühapäevakoolis, vaid istus selle asemel puuotsas, oodates, kuni teised lapsed sealt väljusid, et neid siis kividega loopida. 1.2 Benito Mussolini ja haridus Mussolini pandi üheksa-aastaselt munkade poolt juhitud Faenzi kooli, sest vanemad arvasid, et sealne range kord on võimeline teda distsiplineerima, sest ise nad seda teha ei suutnud. Oma vastumeelsust usu ning kooli karmi korra vastu hakkas Mussolini peagi välja näitama. Näiteks lõi ta üht õpetajat ja virutas talle tindipotiga ning ühe kakluse ajal 1 Hibbert, 1997, lk 15 4 torkas ta teist õpilast sulenoaga. Koolijuhataja otsustas ta koolist välja heita, kuid meelt muutes lasi Mussolinil siiski kooliaasta lõpetada. Tema järgmiseks kooliks sai Giosuè Garducci Forlimpopolis. Ka selles koolis oli Mussolini rahulolematu ja sõnakuulmatu ning pärast kaasõpilase järjekordset sulenoaga haavamist heideti ta ka sealt välja
produktiks. Rahvaste saatusi võib suunata ainult kuuma kire jõud. Kuid äratada teiste kirgi suudab vaid see, kes ise on kartmatu. Ainult kirg kingib väljavalituile sellised sõnad, mis nagu haamrilöögid avavad väravad inimeste südamete juurde. Kes on kirgedest ilma jäetud, kelle huuled on kokkusurutud, seda ei ole taevased jõud valinud oma tahte kuulutajaks. Inimesele, kes on ainult kirjanik, võib öelda, et las ta istub laua taga koos oma tindipotiga ja tegeleb "teoreetiliste" asjadega, kui tal on selleks vaid vastavad võimed; juhiks aga ei ole ta sündinud ega valitud. Iga liikumine, mis on endale seadnud suured eesmärgid, peab seetõttu kõige hoolikamalt saavutama seda, et ta ei kaotaks sidet laiade rahvakihtidega. Selline liikumine peab iga probleemi hindama esmajärjekorras just nimelt sellest vaatenurgast lähtudes. Kõik tema otsused peavad olema määratud sellise kriteeriumiga.
rohekast, sinisest ja lillast riidest kolmejätkulise rüü pärast, azurini coloris et bruni2, nagu seisab Quatre-Couronnes'i kardinali hartas. See-eest oli ta usin käima suurtes ja väikestes koolides Saint-Jean de Beauvais' tänaval. Esimene skolaar, keda Saint-Pierre de Vali abt Saint-Vendregesile'i koolis oma kanoonilise õiguse * loengut alates ikka oma kateedri ees samba najal nägi, oli Claude Frollo oma sarvest tindipotiga. Seal näris ta sulge, kritseldas midagi oma kulunud põlve otsas ja puhus talvel oma sõrmedele. Esimene kuulaja, keda kirikuseadluste doktor härra Miles dTsliers iga esmaspäeva hommikul nägi lõõtsutavana Chef-Saint-Oenis' kooli uste avamisel sisse tormavat, oli Claude Frollo. Nii võis noor vaimulik juba kuueteistkümneaastasena müstilises teoloogias julgesti võistelda ükskõik millise kirikuisaga, kanoonilises teoloogias aga ükskõik
annaabi.ee 
