v=t-LTWFnGmeg&feature= related Peajalgsed · Lahksugulised Isased asetavad kombitsa abil seemnerakud emase mantliõõnde Munade viljastamine toimub emase munemise ajal Valvavad ja kaitsevad mune Pärast järglaste koorumist vanemad surevad Seepia Harilik seepia: Sepia · Tindikala (5 sek. -5500l paagitäis vett) officinalis Heidab kalaparve tindipilve ja püüab kalu "sogases" vees Jätab vaenlase jaoks endakujulise tindiloigu, muutub ise heledamaks ja põgeneb · Toiduks väiksemad kalad ja ujuvad selgroogsed · Kümme kombitsat · Ööloom, päeval varjub ja muudab pidevalt värvi http://www.youtube.com/watch?v=__XA6B41SQQ&feature= related Kalmaarid · 10 kombitsat · Silma ehitus sarnane inimsilmale · Saagi püüdmiseks kasutab samuti oma tindipauna http://www.youtube.com/watch
meriangerjad, delfiinid ja haid. Võimaluse korral põgneb kaheksajalg ründaja eest inertsi abil ümber pöörates. Ta võib ka varjuda kitsastesse ligipääsmatutesse pragudesse, mis on ründajatele kättesaamatud.Väga tihti päästab kaheksajala tema hea maskeering. Kaheksajala üheks tähtsamaks enesekaitse meetodiks on tema kavalus, mida ta kasutab oma ohvrite püüdmisel. Mureenide eest põgenev kaheksajalg paiskab vette tindipilve. Tindiga koos eritub aine, mis ründaja meeled halvab. Koos seepiaga kuulub kaheksajalg arukaimate selgrootute hulka. Arvatakse, et kaheksajalg on nutikam isegi kaladest. Kaheksajala aju suhteliselt kõrgele arengutasemele osutab ka õppimisvõime. Ta on võimeline eristama väikest ruutu suurest, valget sõõri samasuurest mustast, kolmnurka rombist jne. Väikese harjutamise järel tunneb ta oma sõbra näo järgi ära.Korduvalt on inimesed kaheksajalgu kodustanud. Jutud
valitseva nõrga valgusega. Ujudes liigub kaheksajalg tagurpidi, selg ees. Tema lemmiktoiduks on krabid ja vähilised, kuid ta sööb tegelikult kõike, mis on ta haardeulatuses. Tema kombitsad on tugevad ja liikuvad ning varustatud kahe rea iminappadega, mis on ette nähtud libeda saagi kinnihoidmiseks.Täiskasvanud kaheksajalgade vaenlaste hulka kuuluvad nendest toituvad mureenid, meriangerjad, delfiinid ja haid. Mureenide eest põgenev kaheksajalg paiskab vette tindipilve. Tindiga koos eritub aine, mis ründaja meeled halvab. Mõrtsukhai Selts: hailaadsed Sugukond: heeringhailased Pikkus: tavaliselt 3-6 meetrit, kuid see võib ulatuda isegi kuni 12 meetrini Kaal: enamasti 1200 kg Harjumuspärane eluviis: Eraklik. Ta peab olema pidevas liikumises. Toitumine: peamiselt erinevad mereimetajad ja kalad Eluea pikkus: umbes 30-40 aastat Esinemine: mõrtsukhai esineb kõikides meredes ja ookeanides, ent kõige paremini tunneb ta end soojades vetes
Nad on suurepärased ujujad ja nad püüavad enamus oma saagist kinni äkiliselt rünnates. Nad on võimelised oma värvust muutma. Maskeerunud kaheksajalg viskub möödaliikuva saagi peale ning halvab selle oma mürgi abil. Kui saak juhtub olema kajaga limane, hammustab kaheksajalg selle oma rohkete tillukeste hammastega varustatud keele abil katki. Rahutute vastaste kinnihoidmiseks rakendab kaheksajalg teistsugust meetodit. Ta tekitab kõigepealt tindipilve, seejärel ründab ohvrit tagantpoolt. 3)Siilkalalised toituvad korallidest. Siilkalased näksivad korallitükikesi ja peenestavad need kõvade hambaid asendavate plaadikestega. Korallidest kasutavad nad ära seeduvad osad. Siilkalad söövad ka limuseid, näiteks austreid, kelle kõvad kojad pole neile takistuseks. 4)Merihobuke nad toituvad planktonist või väikestest kalamaimudest. Merihobuke on võimeline liigutama oma silmamune üksteisest sõltumatult, tänu sellele näevad nad
annaabi.ee 
