Saksamaal ei ole skulptuur seotud arhitektuuriga. See on tihti tundeküllasem ja see paistab silma Kristuse kannatuslugude kujutamisel või kui käsitletakse Neitsi Maarja teemasid. Gooti maalikunst: Sellekõige silmapaistvamaks osaks on klaasimaal ehk vitraazikunst. Kuna seinapinda oli vähe, siis hakati kunsti looma akendele. Seal kujutati kõike seda, mis oli sel perioodil tähtis. Need kujundati erivärvi klaasitükkidest. Omavahel ühendati tinaribaga ja need olid ikkagi kujutise vormi järgi välja lõigatud. Väiksemad detailid maaliti pintsliga peale. Klaasid olid kirka värviga. Gooti maalikunst on pmst klaasikunst. Itaalia: Endiselt on au sees seina- ja tahvelmaal. Areneb välja kaks koolkonda, ühe esindajaks Giotto di Bondone, kes tegutses Firenzes ja tema pildid on väga jutustavad ja täis dramaatikat. Inimese kujutamise juures on ta väga looduslähedane, kuid väga algeline on tema ruumikujutus ja maastikuline foon
Saksamaale jõuab skulptuur varem kui arhidektuur, seal luuakse iseseisvaid skulptuure (ei ole seotud arhidektuuriga). Hakati kujutama kaasaegseid inimesi. Pieta- Neitsi Maarja Kristuse surnukehaga. Seinamaalist praktiliselt rääkida ei saa, sest kirikute aknad läksid väga suureks ja seega jäi seina pind väiksemaks. Maalid kolivad seintelt akentele ehk õide puhkeb vitraaž. Aknad kokku pandud erinevat värvi klaasidest, mis on kokku pandud tinaribaga. Saint-Chappelle Pariisis, Louis IX poolt ehitatud. Itaalias on au sees seina- ja tahvelmaal. Austatakse ikoone. Firenze koolkond, Giotto di Bondone eesotsas (seinamaali suurmeister ja uue stiili rajaja). Jutustav stiil, suhteliselt dramaatiline, inimeste kujutamises küllaltki looduslähedane. Maalid on tasapinnalised ehk ruumilisus puudub, üritab ruumilisust edasi anda paigutades inimesed üksteise taha. Sienna koolkond- intiimsem ja lüürilisem, Simone Martini.tahvelmaalid. kuldne taust,
muutub mõnikord liialdatuks ja liiga kõveraks. Elavate portreerimist esines harva, kui portreeliselt kujutatakse hilisgootika ajal suurnikke nende hauaplaatidel. Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks on klaasimaal ehk vitraazikunst. Kuna seinapinda oli vähe, siis hakati kunsti looma akendele. Seal kujutati kõike seda, mis oli sel perioodil tähtis. Need kujundati erivärvi klaasitükkidest. Omavahel ühendati tinaribaga ja need olid ikkagi kujutise vormi järgi välja lõigatud. Väiksemad detailid maaliti pintsliga peale. Klaasid olid kirka värviga. Vitraaze oli võimalik ka lugeda nagu usulisi jutustusi. Gooti maalikunst ongi põhiliselt klaasikunst. Itaalia: Endiselt on au sees seina- ja tahvelmaal. Areneb välja kaks koolkonda, ühe esindajaks Giotto di Bondone, kes tegutses Firenzes ja tema pildid on väga jutustavad ja täis dramaatikat
annaabi.ee 
