Baldahhiinvoodi levik kliima külm. Lembekast kuuluvad rüütlikultuuri juurde puidust, metallist, nahast nendes kingiti pruudile pulmakinke. Ikonograafia vabam kui nt siidkangal ei midagi triviaalset. Kantsel: figuraalsete plastiliste skulptuuride kasutamine Romaani kapiteel oma fantastiliste kujunditega. Tehakse palju keraamikat, kuid mitte kõrgtasemelist. Klaasikunst arenenud, laialdane vitraazide kasutamine. Nende värvides on saavutatud erakordne selgus. Tinaraamidega klaasitehnika kujunes välja 11.s (tulise rauaga). Muidu tehnikatest veel skrafiitot ornamentaalsed motiivid. Tekstiil leiab intensiivse arenguperioodi: kangakunst kõrgel tasemel. Bayeux vaip: 1077. Piiskop Odo (tellija, W. Vallutaja poolvend), kujutab 1066 Hastingsi lahingut. 18.saj äratas tähelepanu. Vaip kandis enne teisi nimetusi: traperii jne. Täpset kasutamist ei teata. Üle 600 inimfiguuri, pluss u 300 hobust jne. Tegelaste juures ääremärkused. 68,3m pikk.
Sangaste mõisa tooted hinnati Peterburi turul parimateks. Esimese Maailmasõja alguses põgenes mõisnikupere Eestist. Krahv saabus siiski mõne aasta pärast tagasi. Teise Maailmasõja ajal jäi loss peremeheta. Loss lagunes, järelejäänud mööbel ja asjad tassiti laiali, samuti uksed, aknad ja puitelemendid-- ehitusmaterjaliks või kütteks. Nõukogude armee saabudes hoiti lossi ballisaalis ka hobuseid ning tuld tehti otse põrandal. Jahisaali tinaraamidega aknad sulatati haavliteks. Kui Sangaste viimane mõisahärra F. G. M. von Berg pärast isa surma 1866. aastal Sangaste mõisa majapidamise üle võttis, otsustas ta ehitada uue mõisahoone. Eeskujuks olid talle Inglismaal nähtud lossid. Berg soovis tõelist lossi suurte tubadega ning igal toal pidid erinevad aknad olema. Projekteerimist alustas aastal 1873 arhitekt Otto Pius Hippius ning hoone ehitati 1879-1883 ehitusmeister R.Maagi käe all. Hoone on väga liigendatud ja selle
suurenesid ja krahvi surma ajaks oli mõis pankrotis. Mõisasüda võeti võlgade katteks ning lossis olev vara müüdi oksjonil võlgade katteks. Mis jäi müümata, jäi lossi. Tuli teise maailmasõja aeg. Teise Maailmasõja ajal jäi loss peremeheta. Loss lagunes, järelejäänud mööbel ja asjad tassiti laiali, samuti uksed, aknad ja puitelemendid- ehitusmaterjaliks või kütteks. Nõukogude armee saabudes hoiti lossi ballisaalis ka hobuseid ning tuld tehti otse põrandal. Jahisaali tinaraamidega aknad sulatati haavliteks. Peale sõda kuulus loss riigile ja hakkas lagunema. 1968. aastal anti hoone tollasele Tartu Kammivabrikule, mis lossi remontis ja kasutas seda puhkemaja ning pioneerilaagrina. 1993. aastal tagastati loss riigile, kes rentis selle välja firmale Real-Reisid. Sangaste Vallavalitsus võttis lossi haldamise üle 2000. aasta kevadel. Taastatud on lossi katus ja suur osa aknaid, valminud on muinsuskaitse nõuetele vastavad renoveerimis- ja haljastusprojektid.
annaabi.ee 
