põhimõtet. · Arendasid neid edasi: nad tähtsustasid kunstiloome ühiskondlikke ja materiaalseid tingimusi (k.a looja päritolu, klassikuuluvust, sotsiaalset suhteid jm.) · Marx arutleb nt selle üle Hegeli põhjal, et kreeklaste kunsti ideaalse klassikalise kunsti tekkimise tingimusteks on olnud sõbralik looduskeskkond, hea kliima, kreeka mütoloogia ja soodsad ühiskondlikud-poliitilised tingimused. Küsib: Kas Achiellus oleks võimalik ka püssirphu ja tinakuuli ajastul. Vormib selle Hegeli idee kunstiajaloolisest arengust materialistlikult ümber. Hakkab seletama mateeriast lähtudes. · Marksism lähtub sellest, et esmane on mateeria ehk aine ja meie objektiivne reaalsus tuleneb sellest, ka teadvus on mõjutatud mateeriast. Materialistid ei usu ideaalsetesse abstraktsetesse asjadesse nagu jumal või ideede riik vaid seletavad ühiskonna arengut ja ümbritsevat teaduslikult
komplitseerituks. Sellist moona saab ka kodus valmistada. Muidugi on selline tegevus seotud riskiga. Kui laskemoon on korra-tult modifitseeritud, võib isegi tühiseim kaliibri suurendamine põhjustada plahvatuse tulirelva rauas. 5.2.1. ERILASKEMOON PÜSTOLILE. Et oma püstoli jaoks plahvatavat laskemoona valmistada, läheb vaja vaid löögitundlikku lõhkeainet ja paari lihtsat tööriista. Kõigepealt tuleb kokku korjata kõik tinakuulid ning valmistada või hankida lööklõkeainet. Tinakuuli tuleb puurida auk, see lõhkeainega täita ning tilga kuuma küünlavahaga kinni pitseerida. VAHATILK LÖÖGITUNDLIK LÕHKEAINE 5.2.2. ERILASKEMOON VINTPÜSSIDELE. Tänu suurele kaliibrile ja tulejõule on võimalik vintpüsside tarbeks äärmiselt võimsa erilaskemoona valmista-mine. Kui vintpüssipadrunist kuul välja võtta, võime kesta uuesti sulgeda. Kui nüüd õnnestub leida väga sile, kerge puupulk, mille läbimõõt on lähedane püssi kaliibrile, on võimalik mitut tüüpi
«Agnes!» kisendas Gabriel meeletult. «Jumalaga, Gabriel!» sosistas Agnes, kuna hale naeratus ta kahvatu näo üle libises. Siis kadus ta teadvus. Gabriel pani elutu keha õrnalt maha ja langes hädaohtu unustades tema kõrvale põlvili. Agnese pahema õla köhalt sirises veri läbi riide. Saksa kuul, mis Gabrieli pidi tabama, oli eksiteel sealt sisse tunginud. Viibimata harutas Gabriel mõõga otsaga Agnese kuue ja särgi lahti, lõikas tinakuuli, mis õlakondi peale põrgates lömaks oli läinud, haava seest välja ja sidus haava särgi tükiga kinni. Kohmetult seisid mehed ümberringi. Nad aimasid rasket õnnetust, tundsid kentsakat kaastundmust sõjast toorestatud südametes ärkavat. Gabrieli hingevalu oli ju nii silmapaistev, haavatud tütarlapse lumivalge nägu nii ütlemata kena . . . Kui sakslasest aru oli kätte saadud, et ta kahtiemata surnud oli, ei hoolinud temast enam keegi. 327 «Tooge mulle jõest külma vett
annaabi.ee 
