Eesti vabariik 1920-1940 Majandus-Eesti majanduse kiire areng oli seotud kriisi ületamisega ja majandusliku tõusuga kogu maailmas. 1) Uueks nähtuseks on riigi aktiivne sekkumine majandusse: * riiklikud aktsiaseltsid andsid 25% kogu tööstustoodangust * loodi riiklikud komisjonid ja nõukogud loodusvarade uurimiseks ja tootmise moderniseerimiseks * riik reguleeris maksu-, hinna- ja laenupoliitikat 2) peamiseks majandusharuks kujunes tööstus: kiiresti suurenes ettevõtete rajamine ja tööliste arv. 1930´aastate lõpuks likvideeriti tööpuudus. 3) põllumajanduse jätkus hoogsalt ühistegevuslik liikumine ja eesrindlike uuenduste (väetised, sordi-ja tõuaretus, maaparandus) juurutamine 4) väliskaubanduses suurt midagi ei muutunud. Eesti tähtsamateks kaubanduspartneriteks olid Inglismaa ja Saksamaa ning eksporditi endiselt peamiselt põllumajandussaaduseid. Importkaupadest domineerisid tööstusseadmed, keemiakaubad ja tooraine (raud, kivisüsi, naf...
sõjaväeteenistusest keelduvad sektandid "lillad". Kolmandas Riigis toob teadusliku kraadiga holokausti-ajaloolane Wolfgang Scheffler Poolas asuvates " surmalaagrites" hukkunute kohta ära järgmised arvud: Auschwitz - "tunduvalt enam kui 1 miljon" Treblinka - 750 000 Belzec - 600 000 Chelmno - 300 000 Sobibor - 250 000 Majdanek - 250 000 Kuid milliseid tõendeid leidub näites 600 000 juudi hukkamise kohta belzecis? Kõik käsud timukatele anti ju suuliselt ning surnukehad põletati ära. 600 000 inimese tuhk puistati mööda ilma laiali. Järelikult ei saa ühtki kirjutist uskuda. Holokausti-dogmaatikud on koonduslaagreis hukkunute ja hukatute kohta toodud arvudes lähtunud ütlusest " mida rohkem, seda uhkem". Auschwitzi laagris hukatute arvuks nimetati Nürnbergis 4,2 miljonid, seda hukkunute arvu peeti tõeseks veel 1970-ndate aastate lõpuni. Kokkuvõttes ei saa täpselt öelda hukkunud juutide arvu. 1942
rahvahulk märatses vaimustusest, sest Quasimodo oli neil silmapilkudel tõesti kaunis. Jah, ta oli kaunis, see orb, see leidlaps, see inimjätis. Ta tundis end ülevana ja tugevana, vaatas näkku sellele ühiskonnale, kes ta ära oli tõuganud, kuid kelle asjadesse ta end nii julgelt oli seganud, sellele inimeste kohtumõistmisele, kelle küünte vahelt ta oli ohvri ära kiskunud, kõigile neile tiigritele, kel nüüd tuli tühjalt hambaid lõgistada, neile täituritele, kohtunikele, timukatele ja kogu sellele kuninglikule võimule, mida tema, nii väeti, nüüd jumala võimu abiga oli murdnud. Oli midagi väga liigutavat selles, et nii inetu olend kui Quasimodo kaitseb nii õnnetut olendit kui surmamõistetud mustlastüdruk. Siin olid teineteist leidnud kaks hüljatut -- üks looduse, teine ühiskonna poolt --, kes teineteist vastastikku aitasid. Mõni minut oma võitu maitsnud, kadus Quasimodo ühes oma kandamiga äkki kirikusse.
annaabi.ee 
