midagi välja. Sõja tulemusena kukutati selle aja Mogulite dünastia ja India muutus Suurbritanniaga personaalunioonis olevaks keisririigiks. Sipoidide mäss Sipoidide mäss toimus 1857-1858. aastal. See algas 10. mail Meeruti linnas. Sipoidid polnud rahul brittide käitumisega india rahva vastu. Nad ei tahtnud, et neid saadetaks sõdima kodukohast kaugele. Nad nõudsid inglastega võrdset kohtlemist. Neid ei rahuldanud palgad ega toit. Viimaseks tilgaks vastuhaku karikasse olid kuulujutud sellest, et uued padrunid on võitud määrdega, milles on sea- ja veiserasva. Sipoidide hulgas olid aga nii hindud kui ka moslemid. Padrunitropp tuli ära hammustada, moslemid aga ei võinud suhu võtta searasva, hindud jälle veiserasva. Mäss algas 1857. aastal bengali sipoidide üksustes, kus oli suhteliselt vähe inglise ohvitsere ja nõrk distsipliin. Sealt kandusid rahutused teistesse Põhja-India piirkondadesse. Mässuga ühinesid padišahh
ühendavaks lüliks olnud sõda natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Sõja lõpuga tulid esile aga ka seni tagaplaanile jäänud omavahelised erimeelsused. Lääneriigid nõudsid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas, NSV Liit aga soovis oma mõjus suurendamist ning sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas ning hakkas juurutama enda poolt okupeeritud maades sotsialistlikku süsteemi. Viimaseks tilgaks saigi NSV Liidu tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel. NSV Liit kasutas oma okupatsioonivägede kohalolekut ning hakkas sealsetes riikides võimupositsioonidele panema kohalikke kommuniste. Okupeeritud maades moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja likvideeritud demokraatia ning hakati sotsialistliku majandussüsteemi juurutama. Ka Läänes rahastas Nõukogude Liit sealseid tegutsevaid komparteisid ning venitas Iraanist vägede väljaviimisega
konstitutsioonilise monarhia, sõnavabadus peab olema kaitstud, eraomandus peab olema kaitsust. Ärritas väga tugevalt riigivõime. 1818 kohtuti taas Jenas Burschenschaft,kus kinnistati ülemaaline Saksamaa üliõpilaskond(vmt), mis võtsid värvid musta-üunase- kollase. Värvid pärinesid Lützowi rügemendi võitlusest Napoleoni vastu. Must senine sulase põli, mis läbi veriste lahingute(punane) liigub kuldse tuleviku poole. Saksa ülikoolidele kehtestati rangemat järelvalvet.Viimaseks tilgaks sai, kui üliõpilane tappis Gotsebue. Selle peale tuli 1819 Karlsbadis kokku Saksa liit, kus võeti vastu 1)ahakirjandusele range tsensuur 2) üliõpilaste ja õppejõudude tagakiusamine(kui vallandiati, siis ei olnud neile Saksa Liidus kohyta, paljud tulid ka Dorpatisse) 3) keelati Saksa riikides konstitutsioonilised nõudmised. See viis põranda alla üliõpilsaliikumise SAKSAMAAL. Sakslasi ühendas ka võimlemine, mis eriti sai hoogu Preisimaal. Jahn ja GutsMuths
annaabi.ee 
