jumalaanniks. Isegi vaarao võimu pühendust sümboliseeriva Päikese kaelakee valmistamisel on kasutatud lisaks kullale ka klaashelmeid . Ehted polnud lihtsalt rõivastuse osaks, pelgalt kaunistuseks, vaid ka heaolu ja rikkuse sümboliks. Kõrvarõngad- ohutised ehtisid nii naisi kui mehi. Mehed kandsid kõrvarõngaid ainult kuni täisealiseks saamiseni. Isegi kujusid ja muumiaid ehiti helmestega. Egiptlased tikkisid nendega vaipu, kasutasid helmeid keerukates juveelehetes koos kullaja vääriskividega, kaunistasid helmenarmastega riideid. Vanal ajal kasutati enamasti sinist värvi klaasi, kuna see sümboliseeris taevast ja jumalaid. Kairo muuseumis säilitatakse väga huvitavaid helmevõrgust ehteid, mille juures on kasutatud läbipaistmatuid, suuri ja silindrikujulise kujuga lükitud siniseid ja rohelisi helmeid. Vanas Egiptuses kasutati helmeid ja pärleid mitte ainult ehete, vaid ka vahetuskaubana
) Ladinakeelne sõna Thymus tähendab kreeka keeles vaprust. Teine sõna Thymiana ehk suits, tähendab seda et tüümianisuitsuga peletati siseruumidest hammustavaid putukaid. (Kaitseb energia ja hinge nn. Imejatest ja haigettegijate eest). Vana Kreekas peeti tüümianist väga lugu ja pärast kümblust hõõruti sellega keha, Rooma sõdurid kümblesid julguse ja jõu saamiseks tüümianivees.Kõrgemast seisusest naised tikkisid tüümianioksi vapruse sümbolina rättidele, mida kinkisid oma lemmiksõdalastele, kui nood ristiretkedele läksid kingitus tähendas armastavat meenutamist. Tüümian sümboliseeris vaprust, energiat ja aktiivsust.Mägismaa Sotlased jõid jõu ja vapruse saamiseks ning halbade unenägude peletamiseks. Liivateepatju on kasutatus epilepsia ja melanhoolia leevendamiseks. Õlut ja liivateesuppi kasutati häbelikkuse puhul ja teed närvisümptomit, näiteks
väga pikad. Kangelaslaulu nimetati ka zestiks (ladina gesta järgi). Sisult oli kangelaslaul üsna mustvalge: rüütlil olid head omadused, vaenlasel halvad. ,,Rolandi laulus" 11. sajandist on peategelane küll vapper, samas pole eriti tark. Enamasti on olemas mingi reetur, ,,Rolandi laulus" Ganelon. ,,Rolandi laul" räägib rekonkista-aegsest võitlusest mauride vastu. Roland sureb võitluses liigse uhkuse tõttu. Naiste roll oli marginaalne, nad ootasid lossis ja tikkisid. Hispaanlaste eepos oli ,,Laul minu Cidist" Cid tähendas isandat, see tiitel anti peategelasele don Rodrigole. Sakslastel oli ,,Nibelungide laul". Samas oli eeposeid mitmeid, kuid need on kõige paremini säilinud. Cid räägib samuti rekonkista teemal ning on natuke asjalikum kui prantslaste eeposed. Cidi huvitas rohkem materiaalne kasu kui au ja hiilgus. ,,Nibelungid" on kantud teistsugusest vaimsusest ühest küljest võtsid sakslased prantslaste
annaabi.ee 
