Kokk Kersti Männiste ja Kristiina Tikerberi. Uhtna Põhikool 8.Klass 07.02.2012 Miks me selle ameti valisime ? Me valisime selle ameti, sest minu ( Kersti ) ema ja Kristiina nõbu töötavad kokana ja me arvasime, et oleks tore seda ametit uurida ja sellest veidi rohkem teada saada. See töö nõuab suurt vastutust. Hetkel töötab Kristiina nõbu Tallinnas , Mustamäe gümnaasiumis ja minu ( Kersti ) ema töötab Uhtna hooldekodus. Ja nagu te arvata võite, siis nad töötavad kokkadena.
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Mairo Tikerberi 10.b klass EHITUSMATERJALID LÄBI AEGADE BETOON JA PUIT Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Ago Kalberg Tallinn 2010 Uurimistöö on lubatud kaitsmisele 31. augustil 2010. aastal Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi kaitsmisnõukogu poolt. Kaitsmine toimub 31. augustil 2010. aastal kell 10.00 Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis. Retsensent: Koostasin käesoleva uurimistöö iseseisvalt
Kõige edukamad olid karusmarjakasvatuses inglased, kes 20 sajandi alguseks ületasid tuhande sordi piiri. Uudsed Inglise sordid levisid kiiresti ka teistesse maadesse ja varsti võis rääkida lausa karusmarja kasvatuse buumist, kuni ettevõtmist tabas tugev tagasilöök. Nimelt hakkas 19 sajandil Euroopas levima karusmarja jahukaste, mis muutis enamiku sortide marjad kasutuskõlbmatuks. Sordiaretuses tuli võtta uus suund. Aed-karusmarja, rahvapäraselt ka tikrit ehk tikerberi tuntakse tänaseks maailmas umbes 50 liiki, kultuurkarusmarju on üle tuhande sordi. Karusmari sisaldab olenevalt sordist 8-13% suhkruid (sahharoos, fruktoos, glükoos), orgaanilisi happeid (kõige rohkem sidrunhapet), pektiin-, kiud ja parkaineid, flavonoide jm. Vitamiinidest on mainitud C-vitamiini, B-rühma ja P-vitamiini, samuti A- provitamiini karotiini. Asukoha valik. Karusmarjale ei sobi järsud kallakud ja künkad, sest vihma- ja lumesulamise veed voolavad
.. Kottpime sügisene öö oli käes. Taevas oli pilves, kange tuul raputas aias puude latvu ja puistas sealt närtsinud lehti maha. Vagasem lugu oli puude all, kus paksud põõsad ja kõrge müür, mis väikest aeda piiras, tuule võimu murdsid. Toompea tornikell hakkas parajasti kaksteistkümmend lööma, kui Agnes aiaukse lahti keeras ja kõrge, must kuju lahtisest uksest sisse vilksatas. Järgmisel silmapilgul rippus Agnes Gabrieli kaelas. Siis läksid nad käsikäes tikerberi- ja sõstrapõõsaste vahelt läbi aia tagumisse otsa, kus suure pärna all kivist pink seisis. Ilma tõrkumata laskis Agnes end Gabrielil sülle võtta. Ta tundis: siin oli tema õige paik, õige kirik, õige laulatamise altar; siin ei ütelnud ta «ei», siin ei olnud ta külm ega tuim, vaid täis tuksuvat elu; siin leidis ta oma südamliku naeru ja oma pisarad jälle ja tarvitas mõlemaid rohkel mõõdul. Kui esimesed tungivad küsimused
annaabi.ee 
