eluviisiga, on talimatkajad, mootorkelgud ja ATV-d neile tõsiseks katsumuseks – hooligem kotkastest ja ärgem liikugem pesade läheduses! Tunnused. Kaljukotkas on suur röövlind, kes lendab V-kujuliselt tõstetud tiibadega, sageli liueldes. Merikotka kõrval on ta suuruselt teine kotkas Eestis. Erinevalt merikotkast on kaljukotka vanalinnu tiivad saledamad ning saba pikem. Merikotka saba on alati valge, noorlinnu sabasuled on pruunide ääristega. Kaljukotka valge sabatüvik ja tiivalaigud asenduvad vanemaks saades pruunide sulgedega. Tema tiibade siruulatus ületab kaks meetrit. Emaslind on suurem, kuna peab toime tulema haudumise ja pesakaitsmisega, isaslinnu ülesanne on pesitsemise ajal peret toita. Kaljukotka vanalinnu laup on tumepruun ja lagipea ning kukal kuldpruun – siit tuleb ka tema ingliskeelne nimetus Golden Eagle. Noorlindudel on valged tiivalaigud ja sabatüvik ning jalas valged püksid. Toitumine
Kaljukotkas(Aquila chrysaetos) Välitunnused Kaljukotkas on suur röövlind, jõuline ja osav, tiibade siruulatus kuni 227 cm, kehakaal isaslinnul 33,5 kg ning emaslinnul 4,55,5 kg. Vanalinnu laup on tumepruun, ülejäänud lagipea ja kukal kuldpruun, nokk must ja vahanahk kollane. Linnu ülapool on tumepruun heledamate (kulunud) suleääristega ja kogu alapool näib välioludes üsna tumedana. Noorlind on tume-sokolaadpruun, kuldse pealaega, tiivalaigud ja sabatüvik laialt valged. Toitumine Eestis on kaljukotka põhitoiduks valgejänes, teder ja metsis. Vaheldust pakuvad imetajatest veel halljänes, metskits, orav, nugis, kährikkoer ning lindudest ronk, laanepüü, sinikael-part, sookurg. Talvel toitub sageli raipeist. Pesitsemine Kaljukotkas on paigalind, kes talvitub oma pesitsuspaiga lähistel. Noored, mitte veel suguküpsed isendid hulguvad ringi laiemalt. Kaljukotkas asustab sobivaid pesapaiku aastakümneid vähemalt
Piltlikult meenutab ta lendavat vaipa. KALJUKOTKAS Välitunnused Kaljukotkas on suur röövlind, jõuline ja osav, tiibade siruulatus kuni 227 cm, kehakaal isaslinnul 33,5 k g ning emaslinnul 4,55,5 k g. Vanalinnu laup on tumepruun, ülejäänud lagipea ja kukal kuldpruun, nokk must ja vahanahk kollane. Linnu ülapool on tumepruun heledamate (kulunud) suleääristega ja kogu alapool näib välioludes üsna tumedana. Noorlind on tumesokolaadpruun, kuldse pealaega, tiivalaigud ja sabatüvik laialt valged. KALAKOTKAS Välitunnused Kalakotkas on Eesti kotkastest väikseim, samas aga eripäraseima väljanägemisega. Hele alapool, tumedad tiivanukid, kirju pea ja mõnevõrra kajakat meenutav lennupilt aitavad teda teistest kotkastest hästi eristada ka ilma optika abita. Siiski tuleb määramisel olla tähelepanelik kalakotkas on esmapilgul väga sarnane suurte kajakatega. Tiibade siruulatus on 145160 cm, kaal emaslinnul kuni 2 k g, isaslinnul u 1,5 k g. Saagi
pesitsevate merikotkapaaride arv juba 150-le. KALJUKOTKAS Välitunnused Kaljukotkas on suur röövlind, jõuline ja osav, tiibade siruulatus kuni 227 cm, kehakaal isaslinnul 3 3,5 kg ning emaslinnul 4,55,5 kg. Vanalinnu laup on tumepruun, ülejäänud lagipea ja kukal kuldpruun, nokk must ja vahanahk kollane. Linnu ülapool on tumepruun heledamate (kulunud) suleääristega ja kogu alapool näib välioludes üsna tumedana. Noorlind on tume-sokolaadpruun, kuldse pealaega, tiivalaigud ja sabatüvik laialt valged. Toitumine Eestis on kaljukotka põhitoiduks valgejänes, teder ja metsis. Vaheldust pakuvad imetajatest veel halljänes, metskits, orav, nugis, kährikkoer ning lindudest ronk, laanepüü, sinikael-part, sookurg. Talvel toitub sageli raipeist. Pesitsemine Kaljukotkas on paigalind, kes talvitub oma pesitsuspaiga lähistel. Noored, mitte veel suguküpsed isendid hulguvad ringi laiemalt.
Valdav osa pesapaikadest on kaitse all, mille tõttu on kaljukotka arvukus kasvanud. Kirjeldus Tiibade siruulatus on kuni 227cm ja kehakaal isalinnul on 3-3,5kg. Emalinnul aga 4,5-5,5kg. Vanemal linnul on laup tumepruun ja ülejäänud lagipea ning kukal kuldpruun. Nokk on must ja vananahk kollane. Ülemine pool linnust on tumepruun heledamate suleääristega ja kogu alumine pool näib välioludes üsna tume. Noorlinnud on aga tume-sokolaadipruunid, kuldse pealaega. Tiivalaigud ja saba tüvik on laialt valged. Toitumine Põhitoiduks Eesti on valgejänes, teder ja metsis. Vaheldusena on ka halljänes, metskits, orav, nugis, kährikkoer, ronk, laanepüü, sinikael-part ja toonekurg. Talviti toitub ka raipeist. Pesitsemine Pesapuuks valivad kaljukotkas enamasti männi, vaid üksikutel juhtudel on pesa kuuse või haava otsas. Mõnikord võib juhtuda, et kotkapaaril on kaks pesa, mida nad siis asustavad kordamööda
annaabi.ee 
