tiitlid jaotatud paragrahvideks, tiitli numereerimata algus kannab nimetust principium. 2. Tähtsaim osa Justinianuse seadustekogust on "Digesta seu Pandectae", mis on koostatud 530-533.a. Siia on koondatud väljavõtted vanemate juristide (arvult 39) töödest.Digestad on klassikalise ajastu juriidilise kirjanduse kokkuvõtteks, väljavõtteid on kõige enam Ulpianuse ja Pauluse teostest. Digestad on jaotatud viiekümneks raamatuks, need omakorda tiitliteks, milledel on pealkirjad. Raamatutel peakirju pole. XXC, XXXI, XXXII raamat pole jaotatud tiitliteks, vaid neil on ühine pealkiri "De legatis". Tiitlid jagunevad fragmentideks ehk lex´ideks. Üldse on Digestides 432 tiitlit ja 9123 fragmenti. Digestide koostamisel kasutatud juristide tööd olid tihti lühendatud ja tekst neis sageli juba varem muudetud. Neid muudatusi nimetatakse glosseemideks ehk Justinianuse-eelseteks interpolatsioonideks. Digestide
lisada kasutatud kirjanduse töö lõppu) - Germaani rahvad olid stuktureeritud hõimude kaupa - Õigus ja seadus ei ole päris sama. Õigus = rahu - Hõimuliikmed olid vabad mehed, kes valisid endale juhi, mõistsid kohut. - DUX Herzog sõjapealik - REX meer + zug kuningas - Krahvid põhiametnikud - Margid kuningriigi piirialad, eriline poliitiline kaal. Asevlitseja markkrahv e. Markii - Karolingide ajal ametinimetused muutuvad tiitliteks. Hertsog, markii aadlitiitlid - Keskaja lõpuni oli võim tsentlariseeritud - Läänikord kahepoolne suhe senjööri ja vasalli vahel. Mõlemal poolel kohustused ja õigused. Valitseja oli seotud õigusega, polnud absoluut. Muudatuste sisseviimine oli kokkuleppel alamatega e. Sõltlastega. Türannide vastu oli õiguspärane võidelda. Konfliktid tulenesid peamiselt maksutemaatikal, mistõttu kujunesid maapäevad ja parlamendid.
pealkirju, hiljem on tiitlid jaotatud paragrahvideks, tiitli numereerimata algus kannab nimetust principium. 2. Tähtsaim osa Justinianuse seadustekogust on "Digesta seu Pandectae", mis on koostatud 530-533.a. Siia on koondatud väljavõtted vanemate juristide (arvult 39) töödest.Digestad on klassikalise ajastu juriidilise kirjanduse kokkuvõtteks, väljavõtteid on kõige enam Ulpianuse ja Pauluse teostest. Digestad on jaotatud viiekümneks raamatuks, need omakorda tiitliteks, milledel on pealkirjad. Raamatutel peakirju pole. XXC, XXXI, XXXII raamat pole jaotatud tiitliteks, vaid neil on ühine pealkiri "De legatis". Tiitlid jagunevad fragmentideks ehk lex´ideks. Üldse on Digestides 432 tiitlit ja 9123 fragmenti. Digestide koostamisel kasutatud juristide tööd olid tihti lühendatud ja tekst neis sageli juba varem muudetud. Neid muudatusi nimetatakse glosseemideks ehk Justinianuse- eelseteks interpolatsioonideks
annaabi.ee 
