, Kibal, B., Andresen , A., Pajur, A. Eesti ajaloo atlas. Tallinn: AS BIT. Teose pealkiri esitatakse täielikult tiitellehe muu andmestikuga: pealkiri koos tiitellehel oleva alapealkirjaga, kordustrüki trükk märgenditega täiendatud, parandatud; toimetaja nimega jne, nt (tekstiviide (ÕS 1999)): ÕS 1999. Eesti keele sõnaraamat. ÕS 1999. Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Autori ja tiiteltoimetajata raamatute puhul (entsüklopeediad, sõnaraamatud), mille tekstiviideteks on suurtähtlühendid ((ENE 1 1985), (ENE 3 1988)), vormistatakse kirjed eraldi, kui teosest on kasutatud üksikuid osi ja need on ilmunud eri aastatel, nt: ENE 1. 1985. Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. A-Cent. Tallinn: Valgus. ENE 3. 1988. Eesti nõukogude entsüklopeedia. Film-Issõ. Tallinn: Valgus. Autori ja tiiteltoimetajata raamatute kõigi osade kasutamisel võib kirje vormistada ühisena, nt:
toimetaja ja/või koostaja nimi (nimed), kirjeldatakse pealkirja järgi. Pealkiri: pealkirja täiendandmed /Koostaja ja/või toimetaja nimi (kusjuures initsiaalid kirjutatakse perekonnanime ette). Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta, lehekülgede arv. Märkused. Kirjakeele teataja 1979: Õigekeelsuskomisjoni otsused / Toim. T. Erelt, H. Saari. Tallinn: Valgus, 1985, 102 lk. · autorita ja tiiteltoimetajata raamatud on enamasti teatmeteosed ja sõnaraamatud. Tekstiviitena kasutatakse nende puhul tavaks saanud lühendeid, mis pannakse ka siis kasutatud kirjanduse loetelus kirje ette. EE 8 = Eesti Entsüklopeedia 8. köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995, 465 lk. 16.2. Artiklid Artikli kirje koosneb kahest osast, mis eraldatakse teineteisest punkti ja kriipsuga (vahel ka topeltkaldkriipsuga (//) või trükitakse väljaande nimetus kaldkirjas)
toimetaja ja/või koostaja nimi (nimed), kirjeldatakse pealkirja järgi. Pealkiri: pealkirja täiendandmed /Koostaja ja/või toimetaja nimi (kusjuures initsiaalid kirjutatakse perekonnanime ette). Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta, lehekülgede arv. Märkused. Kirjakeele teataja 1979: Õigekeelsuskomisjoni otsused / Toim. T. Erelt, H. Saari. Tallinn: Valgus, 1985, 102 lk. · autorita ja tiiteltoimetajata raamatud on enamasti teatmeteosed ja sõnaraamatud. Tekstiviitena kasutatakse nende puhul tavaks saanud lühendeid, mis pannakse ka siis kasutatud kirjanduse loetelus kirje ette. EE 8 = Eesti Entsüklopeedia 8. köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995, 465 lk. 16.2. Artiklid Artikli kirje koosneb kahest osast, mis eraldatakse teineteisest punkti ja kriipsuga (vahel ka topeltkaldkriipsuga (//) või trükitakse väljaande nimetus kaldkirjas)
annaabi.ee 
