Mis on GPS? Globaalne Positsioneerimise Süsteem (Global Positioning System) võimaldab toimetada mingit objekti planeet Maa lähedasse etteantud koordinaatidega mistahes punkti. Juhtiv objekt saab GPS abil katkematult andmeid enda asukoha ning liikumise suuna ja kiiruse kohta. Süsteemi töö põhineb elektromagnetlainete (sagedused 1,2 ja 1,5 GHz) püsiva kiirusega sirgjoonelisel levil lähi-kosmoses tiirlevatelt navigatsioonisatelliitidelt objekti pardal paikneva GPS vastuvõtjana. Süsteem on kasutatav merel, õhus ja maismaal sõltumatult. Alates 2007. aasta septembrist on süsteemis kasutusel 31 satelliiti, mis võimaldavad määrata näiteks inimese või auto täpset asukoha (laiuskraadid, pikkuskraadid, kõrgus merepinnast) reaalajas mistahes maailma punktis. Satelliitide tööd jälgivad ja korrigeerivad pidevalt 5 maapealset tugijaama. GPS vastuvõtja arvutab
Globaalne Positsioneerimise Süsteem võimaldab toimetada mingit objekti planeet Maa lähedasse etteantud koordinaatidega mistahes punkti. Juhtiv objekt saab GPS abil katkematult andmeid enda asukoha ning liikumise suuna ja kiiruse kohta. Süsteemi töö põhineb elektromagnetlainete (sagedused 1,2 ja 1,5 GHz) püsiva kiirusega sirgjoonelisel levil lähi- kosmoses tiirlevatelt navigatsioonisatelliitidelt objekti pardal paikneva GPS vastuvõtjana. Süsteemi saab kasutada nii merel,maal kui ka õhus. Alates 2007. aasta septembrist on süsteemis kasutusel 31 satelliiti, mis võimaldavad määrata näiteks inimese või auto
Globaalne Positsioneerimise Süsteem võimaldab toimetada mingit objekti planeet Maa lähedasse etteantud koordinaatidega mistahes punkti. Juhtiv objekt saab GPS abil katkematult andmeid enda asukoha ning liikumise suuna ja kiiruse kohta. Süsteemi töö põhineb elektromagnetlainete (sagedused 1,2 ja 1,5 GHz) püsiva kiirusega sirgjoonelisel levil lähi- kosmoses tiirlevatelt navigatsioonisatelliitidelt objekti pardal paikneva GPS vastuvõtjana. Süsteemi saab kasutada nii merel,maal kui ka õhus. Alates 2007. aasta septembrist on süsteemis kasutusel 31 satelliiti, mis võimaldavad määrata näiteks inimese või auto
Veenus on Päikesest kauguselt teine planeet. Ta on oma nime saanud vanarooma elu- ja armastusjumalanna järgi. Veenuse aastas on kaks Veenuse ööpäeva. Veenus pöörleb ümber oma telje teiste planeetidega võrreldes vastupidises suunas. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti, aastaajad praktiliselt puuduvad. Tiheda atmosfääri tõttu polnud veel hiljuti teada, milline näeb välja Veenuse pind. Praeguseks on Veenuse ümber tiirlevatelt kosmoseaparaatidelt radari abil koostatud Veenuse kaart. Veenuse pind on tahketest kivimitest koorik, kaetud meteoriidikraatritega. Pinnavormid on suhteliselt laugjad, ent esineb ka mägiseid alasid. Veenusel toimuvad intensiivsed vulkaanipursked ja pinnavärinad. Veenuse üsna kõrge pinnatemperatuur (kuni +480C) on tingitud sellest, et tihe atmosfäär ei lase Päikeselt saadud soojust enam maailmaruumi tagasi (nn ,,kasvuhoone efekt").
annaabi.ee 
