Odin heitis ta merre ,sest aimas juba ette ,mida madu Ragnaroki ajal teeb. Meres kasvas madu nii suureks , et ulatus üle kogu maakera ja võis oma saba hammustada. 10.Müstiline spiraal Nii võlukunst kui ka moondumised on Põhjala müütides tugevalt esindatud. Üks vanapõhja ornamentika tunnuseid on kas mustade või valgete kaartega või siis spiraalmustriga täidetud sõõrjas ketas. Mõlemal juhul jääb mulje tiirlevast ratta liikumisest. Nende visuaalne mõju oli samasugune nagu 20. saj. 60.-te aastate op-arti maalidel. Üldjuhul tõlgendatakse selliseid sõõre, kui jäänukeid pronksiaja päikesekultusest, mis hõlmas kunagi suuremat osa Lõuna- Skandinaaviast. 11.Ended ja ennustamine Mõned seid'i harrastajad asusid Põhjala maailmas erilisel kohal. Need olid volvod ehk naissoost rändprohvetid (teadjanaised), kes käisid rahvale tulevikku ennustama
korral) ·2.Neljas kvantarv Elektroni spin energia (s) suurem, on seda mida iseloomustab suurem osakese on magnetmomenti. Kokkuvõttes saame kvantarvude summatuuma n+lümber tiirlevast üksikust elektronist järgneva pildi: 3. Aatomis ei saaväljas Sümmeetrilises olla kaht elektroni, määrab millel energiataseme oleks paar n,s samasugune kvantarvude ebasümmeetrilises nelik kolmik n,l,s ja (Pauli keeluprintsiip)
....................................................................1 Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks:.......................................................................................4 ....................................................................................................................................................5 2 Maa Maa on üks üheksast päikesesüsteemis Päikese ümber tiirlevast planeedist. Meie koduplaneet on ainulaadne, sest erinevalt jääkülmast Neptuunist ja kõrvetavalt kuumast Merkuurist on Maa eriti sobival kaugusel Päikesest, et elu oleks siin võimalik. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis
müstika, mis kosmose avarustes peitub. Nüüd, vanemaks saanuna, olen huvi universumi ja kogu selles sisalduva vastu aina süvendanud ning püüdnud leida vastuseid erinevatele tekkinud küsimustele. Nüüd on taas käes olukord, kus oleks vaja leida vastus ühele küsimusele: mis on päikesesüsteem? Sellele küsimusele püüangi antud töös vastust leida. Mis on päikesesüsteem? Päikesesüsteem, kus me elame ,koosneb tähest Päike, tema ümber tiirlevast üheksast planeedist ja nende kaaslastest ning väikeplaneetidest ehk asteroididest. Samuti kuuluvad sellesse süsteemi veel komeedid, millest ühed tiirlevad üsna väljavenitatud ellipsikujulistel orbiitidel, teised aga võivad sattuda Päikese mõjupiirkonda ajutiselt ja üsna ootamatult. Päikesesüsteemi tekkimine Kogu tähtede vahelisest ruumist võime leida hiiglaslikke hõredast gaasist ja tolmust koosnevaid nn. molekulaarpilvi. Need on tähetede toormaterjal ja nendes sünnivad uued
vaid 10 - 20 kilomeetrit, kuid mass on Päikese massist suurem. Pulsari raadiokiirguse tekkimise seletamisel ei ole astronoomid ühel meelel. Alguses arvati, et kiirgus vabaneb tähe magnetpooluselt. Kui pulsari magnetilinetelg on pöörlemistelje suhtes kaldu (rohkem kui Maal), siis magnetpoolus ei paikne tähe poolustel, vaid kusagil tähe küljel ja pöörleb koos tähega. Nüüd on levimas arvamus, et kiirgus vabaneb ümber tähe tiirlevast gaasitombust, omamoodi tihendist, mida hoiab koos tähe magnetväli. Et neutrontähe pöörlemiskiirus on suur, peab gaasitihendi tiirlemiskiirus olema väga lähedane valguse kiirusele. Kasutatud materjal: 1) Dorling Kindersley Raamat,"KOSMOS- tähed, planeedid, ja kosmoselaevad", kirjastus "Varrak", 1997 2) Jossif Sklovski,"Universum, elu, mõistus", kirjastus "Valgus", 1981 3) H. Raudsaar, "Pilk tähistaevale", kirjastus "Valgus", 1975
annaabi.ee 
