Loodusliku elutsükli põhiline osa, vähemalt meie laiuskraadidel, on taimekasvu ehk vegetatsiooniperiood. Teine iseloomulik, kasvuperioodile suurel määral vastandlik periood on lumekatte periood. Kokku võttes võib öelda, et fenoloogilise aastaaegade vaheldumise olulisemateks numbrilisteks näitajateks on mainitud perioodide pikkused päevades. Kuu liikumine, faasid ja varjutused Kuu tiireleb ümber Maa orbiidil, mille tasand on Maa orbiidi tasandi suhtes viis kraadi kaldu. Sellest piisab, et muuta varjutuste pilt tunduvalt keerulisemaks. Kuu liikumist tähelepanelikult jälgides näeme kõigepealt, et kuu ei püsi tähistaeva taustal paigal. Ta liigub läänest itta sarnaselt päikesega, kuid tunduvalt kiiremini, kiirusega umbes pool kraadi tunnis. See näiv liikumine tuleb kuu tiirlemisest ümber maa vastupäeva suunas.
10.mis on taevasfäär ja palju on silmaga tähti näha Kujutletav piir, millel tähed tunduvad asuvat. Umbes 6000 tähte 11.mis on tähtkuju ja palju neid on? Tähtkuju on mingi kindlalt piiritletud ala taevasfääril. Kokku on 88 tähtkuju 12.kuidas liiguvad tähed maalt vaadatuna 1 ööpäeva jooksul Teevad 1 täisringi ümber maailmapooluste 13.kuidas muutub päikese asend teiste tähtede suhtes ja miks? Päikese asend tähtede suhtes muutub, sest Maa tiireleb ümber Päikese. Päike teeb taevasfääril aasta jooksul ühe täisringi 14.mis on ekliptika Joon, mis tähistab päikese liikumist taevasfääril 15.mida tähendab tõeline keskpäev Päikese ülemist kulminatsiooni, on sellel hetkel kõige kõrgemal 16.millest on tingitud aastaaegade vaheldumine Aastaaegade vaheldumine Maal on tingitud sellest, et Maa pöörlemistelg on orbiidi tasandi suhtes kaldu (23,5 kraadi) 17.mida tähendab päikesevarjutus
ühiskonnaski tuleb ette palju küsimusi seoses teaduse, universumi, usu ning riigi valitsemise kohta. Paljudele valgustusaja küsimustele ei ole vastust leidud, omakorda on arenenud need nüüdisajaprobleemideks, näiteks milline on tegelikult universum ning kuidas ei ole kujunenud välja ideaalset riigikorraldust, kus kõik pooled oleksid eluga rahul. Valgustusajastu üks tähtsamaiks tahuks oli teaduse areng.Sellest ajast on palju väiteid väidetud,mis ka tänapäeval kehtivad nt. Maa tiireleb ümber päikese.Selles ajastus leiutati asju Valgustusajastu oli oma teadusalaste saavutustega sellepärast edasi liikunud, sest varasemate filosoofide, näiteks Aristotelese, mõtted ja ideoloogiad heideti kõrvale ja lükati ümber. Arenesid välja filosoofide ja teadlaste uued ideed ning et neid realiseerida, tõestati neid mitmesuguste katsetega. Samas olid nt Aristotelese ideed ja teooria valgustusajastu inimeste mõtteviisile põhjapanevaks aluseks
annaabi.ee 
