Pesakonna suurus võrdub munasarjadest vabanenud ovotsüütide arvuga, millest on maha arvatud hävinud munarakud, idulased ja looted. Mainitud kaod sõltuvad emise puhul olulisel määral söötmisest ning intervallist poegimise ja taastiinestumise vahel, s.o. emise bioloogilise puhkeaja pikkusest. Viimase optimaalseks pikkuseks peetakse 5 nädalat (4–6). Liiga lühike puhkeaeg põhjustab järgmisel tiinusel suurt embrüonaalset suremust. Viimane on omakorda tingitud nii endogeensetest teguritest (geneetiline eelsoodumus, emaka mahutavus, platsentaarpinna ulatus) kui ka eksogeensetest teguritest (söötmine, pidamine, nakkushaigused). Neist kõige tõhusam viljakuse tõstmise vahend on söötmine. Poegimiste järgnevus ehk nende aastasagedus. Põrsaid kahekuustena võõrutades poegib emis
lümfoidkoes. Nahal verevalumid ja papulid (lõhkedes tekib nahale nekroos), hingamisteede põletikud. Diagnoosimine: Kliinilised tunnused (kurnatus, suremuse tõus pärast võõrutust), PCR (suurenenud mesenteriaal- ja kubeme lümfisõlmed), histopatoloogilised muutused lümfoidkoes (põletikulised muutused, lümfotsüütide arvu vähenemine, viiruse (antigeeni või nukleiinhappe) püsimine kudedes). Lahangul näha põletikku kopsudes, valgeid laike neerudel. Sigimishäired: Abordid tiinusel lõpul, surnult sünnid. Loote südame hüpertroofia. Ulatuslik fibrinoosne ja/või nekrootiline müokardiit. Viiruse esinemine loote kudedes ja südames. Sigade dermatiidi ja nefropaatia sündroom: Iseloomulik lahanguleid - verevalumid nahal, neerud suurenenud, pindmised verevalumid. Iseloomulikud mikroskoopilised muutused - nekrootiline vaskuliit, fibrinoosne glomerulonefriit. Parvoviridae – ümbriseta Parvoviridae -> Perekond – Parvovirus -> Liik - Sigade parvoviirus (PPV) ->
sigimise alguse vanus noorte emiste kasutamine suguloomana peaks algama 8-kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul on nende kehamass 110-120 kg ümber. Et vabanevate munarakkuda arv ovulatsiooni iga järgmise innaga kasvab, siis soovitatakse esmakorselt poegida 3nda inna ajal b. puhkeaja pikkus poegimise ja taastiinestumise vahel optimaalne 5 nädalat. Kui on liiga lühike puhkeaeg, siis see põhjustab järgmisel tiinusel suurt embrüonaalset suremust. c. Poegimiste järgnevus ehk nende aastasagedus põrsaid 2- kuuselt võõrutades peogib emis 2 korda aastas, põrsaste võõrutamisel 5-nädalaselt saab emiselt 2,3 peaskonda aastas, ehk kahe aasta kohta 3 pesakonda. d. Põrsaste aastaproduktsioon optimaalseks peetakse 24 põrsast aastas emise kohta. Üle 12- põrsalised pesakonnad ökonoomsust ei suurenda, sest nendes on kuni 6 nädala vanuseni
annaabi.ee 
