2013. aastal praagiti sigimisprobleemide tõttu 5254 veist, mis moodustab kõikidest praakimise põhjustest koguni 19,0% (JKK, 2014b). Poegimisega algab uuslüpsiperiood, mille alguses toodab paar päeva lehm oma järglasele kolostrumi ehk ternespiima. Uuslüpsiperiood kestab lehma tiinestumiseni, mis peaks ideaalis juhtuma 70-80 päeva jooksul pärast laktatsiooni algust (Sonets jt, 2009). Viimastel aastatel on lehmade tiinestuvus vähenenud ja põhimõtteliselt toodangu kasvades ja sigivusnäitajad halvenevad (Petrova, 2012) seetõttu on ka tihti probleeme tiinestumisega ning seega venivad pikemaks nii uuslüpsiperiood kui ka kogu laktatsioon. Headel lüpsilehmadel tõuseb uuslüpsiperioodi laktatsioonikõver järk-järgult ning harilikult jõuavad kõrgeimasse punkti esimese lüpsikuu lõpus. Seetõttu on ka energiabilanss negatiivne ja loom toodab oma järglasele piima enda kehavarude arvelt ning kõhnub ning
liigiline esinemine. Vasikate kasvu ja arengu dünaamika · Vasika juurdekasvu dünaamika uurimine on oluline. · Vasika arengut iseloomustab turjakõrgus. Varase poegimise eelised ja puudused · Eelised: a) väiksemad üleskasvatamise kulud, b) lühem generatsiooni intervall ja suurem aretuse edu , c) väiksemad üldkulud. · Puudused: a) madalam tiinestuvus, b) suurem munasarja tsüstide esinemissagedus., c) madalam piimatoodang, d) lühem eluiga. · Paljudes uurimustes on osutunud kõige optimaalsemaks esmaspoegimise vanuseks 24 kuud. · Söötmine olgu korraldatud nii, et noorkari ei rasvuks, et · Juurdekasv saavutatakse põhiliselt proteiini ( mitte rasva) ladestamise teel. · Kahjuks pole söötmisega võimalik suurendada ainult organismi proteiinisisaldust.
Isegi kõrge sisalduse korral söötades ei mõjuta toksiin piimatoodangut, pole leitud jääke lihastes ja siseorganites. Tekkida võivad sigimisprobleemid: vaginiidid, abordid, viljatus. Noortel emasloomadel hüpertrofeeruvad suguelundid ja udar ning väheneb luteiniseeriva hormooni ja progesterooni konsentratsioon, isasloomadel väheneb testosterooni süntees. On täheldatud, et kui karjamaalt võetud proovides ZEA ja tema metaboliitide sisaldus läheneb 400 ppb, iseloomustab karja madal tiinestuvus ning verest ja uriinist on detekteeritav kõrge metaboliitide sisaldus (Jouany1 ja Diaz, 2011). Suuremates kogustes zearalenooni (0,75 g/kg ) koos mükotoksiiniga DON (0,500 g/kg) vähendab söödatarbimist, piimaproduktsiooni, võib põhjustada diarröad (Whitlow et al, 2006). Tähelepanuväärne on, et on kasvustimulaatoreid, mis sisaldavad ZEA metaboliite, seepärast toksiiniga saastnud sööda tarbimine võib muuta kasvustimulaatorite kasutamist kontrollivate testide tulemusi
annaabi.ee 
