Praegu on Eestis 1 kunstliku seemenduse jaam, mis asub Kehtnas. Loomulik paaritus jaguneb: Reguleeritud paaritus ehk käestpaaritus – indlev emasloom suunatakse isaslooma juurde ja teostatakse paaritus. Ühe pulli paarituskoormuseks arvestatakse aastas 70-80 lehma. Vabapaaritus – isasloom on vabalt karjas ja paaritab indlevaid emasloomi. Vabapaarituse korral arvestatakse ühe pulli kohta 40-50 lehma. Vabapaaritust kasutatakse enamasti mullikate puhul, kuna neil on sageli probleeme nende tiinestamisega, kui kasutatakse kunstlikku seemendust. Aretuslikust seisukohast on õigem kasutada kunstlikku seemendust, sest siis saab kasutada väärtuslike pullide spermat, kelle aretusväärtus on järglaste andmete järgi kontrollitud. Seda ka majanduslikust aspektist lähtuvalt, sest kunstliku seemenduse korral vajatakse tunduvalt väiksemat arvu sugupulle kui loomulikul paaritamisel. Majanduslik kasutusiga – periood esimesest poegimisest karjast väljaminekuni.
kasutatavast pullist sõltub kogu karja tõuline väärtus Sügavkülmutamine võimaldab transportida, säilitada , kasut. spermat aastaid pärast pulli surma. Loomulik paaritus jaguneb: reguleeritud paaritus ehk käestpaaritus, indlev emasl. suunatakse isasl.juurde , teostatakse paaritus. 1 pulli paarituskoormuseks arvest. aastas 70-80 lehma. vabapaaritus, isasl, vabalt karjas , paaritab indlevaid emasl. 1pulli kohta 40-50 lehma. Kasut. enamasti mullikatell, sageli probleeme nende tiinestamisega, kui kasut.kunst. seem. Aretuslikust seisukohast õigem kasut. Kunst. S., saab kasut. väärtuslike pullide spermat, (aretusväärtus kontrollitud). TIINUS Pärast viljastumist algab tiinusperiood, mis lehmal keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva (270...290 päeva,tõuti erinev EHF- 280,EPK ja EK 282 päeva. Tiinuse pikkus sõltub ka vasika sugupoolest. pullvasikas, kestab tiinus mõnevõrra kauem kui lehmvasika sünni korral. Kaksikute sünni korral on tiinus enamasti lühem
Ühe pulli paarituskoormuseks arvestatakse aastas 70-80 lehma. · vabapaaritus, kus isasloom on vabalt karjas ja paaritab indlevaid emasloomi. Vabapaarituse korral arvestatakse ühe pulli kohta 40-50 lehma. Vabapaaritust kasutatakse enamasti mullikate puhul, kuna neil on sageli probleeme nende tiinestamisega, kui kasutatakse kunstlikku seemendust. Aretuslikust seisukohast on õigem kasutada kunstlikku seemendust, sest siis saab kasutada väärtuslike pullide spermat, kelle aretusväärtus on järglaste andmete järgi kontrollitud. Seda ka majanduslikust aspektist lähtuvalt, sest kunstliku seemenduse korral vajatakse tunduvalt väiksemat arvu sugupulle kui loomulikul paaritamisel. · EMBRÜOSIIRDAMINE Loomulikul teel saadakse ühelt lehmalt 1, vahel ka 2 järglast