kuupäev: 26.03.2012 Töö ülesanne: Töös määratakse Sn-Pb- sulamite koostis jahtumiskõverate abil, kasutades süsteemi teadaolevat olekudiagrammi. Aparatuur: Termilise analüüsi seade võimaldab jälgida väljakristalluvate süsteemide temperatuuri muutumist ning on mõeldud sulamite analüüsiks piirkonnas 100-900º C. Töö käik: Töös jälgitakse temperatuuri muutumist jahtumisel juhendaja poolt määratud tiiglites. Katse algul lülitatakse sisse tiiglite küte esikilbi alaosas olevate lülititega ja reguleeritakse küttevool voolutugevusele 3 A. Seejärel lülitatakse sisse arvuti ja käivitatakse programm vastavalt ülalkirjeldatule. Alustatakse temperatuuri registreerimist, klõpsates punasel noolel. Sulameid kuumutatakse vähemalt 3000C-ni ja lülitatakse seejärel tiiglite küte välja. Soovitav on tiiglite küte välja lülitada 3 4 minutiliste vahedega, et graafikud ei langeks üksteise peale
süsteemi teadaolevat olekudiagrammi. Töö käik: Töös jälgisin temperatuuri muutumist jahtumisel kolmandas tiiglis. Selleks vajalikud tiiglid olid juba pesadesse asendatud ja termopaaride juhtmed ühendatud. Katse algul lülitatasin sisse arvuti ja tiiglite kütte esikilbi alaosas olevate lülititega, reguleerisin küttevoolu voolutugevusele 3 A ja lasin sulamitel soojeneda umbes 300C-ni. Kui puhtad metallid või sulamid tiiglites olid sulanud (mida saab näha kuumutuskõveralt), keerasin küttevoolu nulli ja alustasin temperatuuri registreerimist. Uuritava sulami jahtumisel 150C-ni lõpetasin temperatuuri registreerimise. Sulami jahtumiskõveralt määrasin sulami kristallisatsiooni alguse temperatuuri. Süsteemi olekudiagrammi järgi leidsin kristallisatsiooni alguse temperatuuri järgi sulami koostise. Jahtumiskõveratel näidatakse tasakaalus olevad faasid ja käänupunktides toimuvad põhimõttelised muutused.
3) kasutatakse kummitoodete tugevdajana Alumiiniumoksiid (Al2O3) Omadused: 1) aluseline oksiid 2) valge, tahke aine 3) amfoteerne oksiid 4) sulamis temperatuur 2054°C 5) keemiliselt väga püsiv Kasutamine: 1) kasutatakse poleerimisvahendites 2) kasutatakse tehiskristallide kasvatamiseks 3) kasutatakse ülitugevas keraamilises massis, terariistades, ülipuhtastes tiiglites jne Magneesiumoksiid (MgO) Omadused: 1) aluseline oksiid 2) sulamistemperatuur on 2800 °C 3) kõrgetele temperatuuridele keemiliselt väga stabiilne Kasutamine: 1) kasutatakse meditsiinis happeid neutraliseeriva vahendina 2) kasutatakse elektriahjude voodrina 3) kasutatakse tiiglitena kõrge sulamistemperatuuriga metallide ja sulamite sulatamiseks Ränidioksiid (SiO2) Omadused: 1) happeline oksiid 2) on amorfne
Töö käik: TAP pessa pipeteerida 2-3 tilka 0,5M elavhõbe(II) nitraadi lahust ja lisada sellele tilkhaaval 1,0 M KI lahust, kuni algul tekkiv sade HgI2 lahustub kompleksiooni [HgI4]2- tekke tõttu. Koostada reaktsioonivõrrand. Arvutused: Hg(NO3)2 + 2KI 2KNO3 + HgI2 HgI2 + 2KI [HgI4]2- + 2K+ 1.1.1 Katse 4 Töö eesmärk: Kompleksanioonide saamine Töö käik: Valiti reaktiivid NaCl, CuCl2, AgNO3 ja KCl et valmistada tiiglites AcCL ja CuOH2 sademed. Sademetelt valati ära lahus, lisades sademe tilkhaaval ammoniaagi vesilahust kuni selle lahustumiseni. Töövahendid: Kaks tiiglit, NaOH, CuCl2, AgNO3, KCl, 4 pipetti. Arvutused / Andmed: 1. CuCl2 + 2 NaOH = Cu(OH)2 + 2 NaCl – Lahus on sinakas rohelist värvi. 2. AgNO3 + KCl = AgCl + KNO3 – Valge paksu sademega lahus. 3. AgCl + 2NH3 = Ag(NН3)2 + Cl – Läbipaistev hele valge lahus 4
Töö käik: TAP pessa pipeteerida 2-3 tilka 0,5M elavhõbe(II) nitraadi lahust ja lisada sellele tilkhaaval 1,0 M KI lahust, kuni algul tekkiv sade HgI2 lahustub kompleksiooni [HgI4]2- tekke tõttu. Koostada reaktsioonivõrrand. Arvutused: Hg(NO3)2 + 2KI 2KNO3 + HgI2 HgI2 + 2KI [HgI4]2- + 2K+ 1.1.1 Katse 4 Töö eesmärk: Kompleksanioonide saamine Töö käik: Valiti reaktiivid NaCl, CuCl2, AgNO3 ja KCl et valmistada tiiglites AcCL ja CuOH2 sademed. Sademetelt valati ära lahus, lisades sademe tilkhaaval ammoniaagi vesilahust kuni selle lahustumiseni. Töövahendid: Kaks tiiglit, NaOH, CuCl2, AgNO3, KCl, 4 pipetti. Arvutused / Andmed: 1. CuCl2 + 2 NaOH = Cu(OH)2 + 2 NaCl Lahus on sinakas rohelist värvi. 2. AgNO3 + KCl = AgCl + KNO3 Valge paksu sademega lahus. 3. AgCl + 2NH3 = Ag(N3)2 + Cl Läbipaistev hele valge lahus 4. Cu(OH)2 + 4 NH3 = Cu(NH3)4 + 2 OH Tumesinine lahus
äärmiselt korrapärane , # ei juhi elektrit( kõik väliskihi elektronid on ära kasutatud sidemete moodustamiseks) # kasutatakse: väärikividena , lõiketerana, kivimi puuridena, lihvimis pulbri valmistamiseks.2) Grafiit: #hallikas-must läbipaistmatu, #pehme# väga rasksulav (grafiidist kasutatakse tiigleid)# Lõheneb väga kergelt jättes tumedaid jälgi# Juhib elektrit, selle et seal on vabu elektrone# Kihiline struktuur, kihid nõrgalt seotud# Kasutatakse metallide sulatamiseks tiiglites, elektrontehnikas, harilike pliiatsite valmistamiseks. Süsivesinikud- ühendid, mille molekulid koosnevad ainult C ja H aatomitest.( CH4) Süsinikahel võib olla 3 erineva kujuga: 1) sirge ehk lineaarne 2) hargnenud 3) kinnine ehk tsükliline Süsivesinike põlemisreaktsioonid: põlemisel reageerib O2 , täielikul põlemisel tekivad alati CO2 ja H2O N: Alkoholid- sellised süsivesinikest tuletatud ühendid, kus üks või mitu h-aatomit asendatud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga
äärmiselt korrapärane , # ei juhi elektrit( kõik väliskihi elektronid on ära kasutatud sidemete moodustamiseks) # kasutatakse: väärikividena , lõiketerana, kivimi puuridena, lihvimis pulbri valmistamiseks.2) Grafiit: #hallikas-must läbipaistmatu, #pehme# väga rasksulav (grafiidist kasutatakse tiigleid)# Lõheneb väga kergelt jättes tumedaid jälgi# Juhib elektrit, selle et seal on vabu elektrone# Kihiline struktuur, kihid nõrgalt seotud# Kasutatakse metallide sulatamiseks tiiglites, elektrontehnikas, harilike pliiatsite valmistamiseks. Süsivesinikud- ühendid, mille molekulid koosnevad ainult C ja H aatomitest.( CH4) Süsinikahel võib olla 3 erineva kujuga: 1) sirge ehk lineaarne 2) hargnenud 3) kinnine ehk tsükliline Süsivesinike põlemisreaktsioonid: põlemisel reageerib O2 , täielikul põlemisel tekivad alati CO2 ja H2O N: Alkoholid- sellised süsivesinikest tuletatud ühendid, kus üks või mitu h-aatomit asendatud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga
KLAASI KOOSTIS JA VALMISTAMINE Tavalise akna- või pudeliklaasi tootmisel on peamisteks lähteaineteks võimalikult puhas, helevalge kvartsliiv, marmor, kriit jt ning sooda. Kõigis lähteainetes peab olema minimaalselt rauaühendeid, et klaas ei tuleks liiga intensiivse värvusega. Klaasisegule on kasulik lisada saadava klaasiga sama sorti klaasi jäätmeid klaasisegu sulab ja ühtlustub siis paremini. Lähteaine peenestatakse, segatakse ja neid hakatakse kuumutama vannides või suurtes tiiglites. Kuumutamine toimub elektriliselt või gaasiga. Algul lendub lähteainetest niiskus, seejärel hakkavad lagunema karbonaadid ja tekivad silikaadid. Märgatav osa lagunemisel tekkinud süsihappegaasist jääb väikeste mullidena siirupitaolisesse klaasimassi, vähendades sellega klaasi läbipaistvust. Mullidest on väga raske lahti saada. Nende eemaldamiseks lisatakse kergesti lagunevaid sooli, näiteks
Klaasi koostis ja valmistamine Tavalise akna- või pudeliklaasi tootmisel on peamisteks lähteaineteks võimalikult puhas, helevalge kvartsliiv, marmor, kriit jt ning sooda. Kõigis lähteainetes peab olema minimaalselt rauaühendeid, et klaas ei tuleks liiga intensiivse värvusega. Klaasisegule on kasulik lisada saadava klaasiga sama sorti klaasi jäätmeid – klaasisegu sulab ja ühtlustub siis paremini. Lähteaine peenestatakse, segatakse ja neid hakatakse kuumutama vannides või suurtes tiiglites. Kuumutamine toimub elektriliselt või gaasiga. Algul lendub lähteainetest niiskus, seejärel hakkavad lagunema karbonaadid ja tekivad silikaadid. Märgatav osa lagunemisel tekkinud süsihappegaasist jääb väikeste mullidena siirupitaolisesse klaasimassi, vähendades sellega klaasi läbipaistvust. Mullidest on väga raske lahti saada. Nende eemaldamiseks lisatakse kergesti lagunevaid sooli, näiteks nitraate, millest tekivad
teise C aatomiga tugeva kovalentse sidemega. Neljas süsiniku valentselektron on aga nõrga sidemega. Sellised kihid libisevad üksteise suhtes ja seepärast kasutatakse grafiiti määrdeainena. Grafiidi kristallid on anisotroopsete omadustega. Näiteks on elektrijuhtivus piki kihte suur nagu metallidel, kuid ristikihte 100 korda väiksem. Grafiiti kasutatakse kütteelementides, elektroodides, valuvormides, keemilistes reaktorites, tiiglites ja konteinerites, takistites, galvaanielementides, õhupuhastites jne. Fulleriinid on sfäärilised moodustised 60st C aatomist, mida võib nimetada ka molekuliks. Materjal kristalliseerub nii, et fullereenid moodustavad PTK võre. Materjal on dielektrik, kuid sobivate lisandite sisseviimisel võib saada pooljuhi või elektrijuhi. Süsiniku nanotorud on sarnase struktuuriga, kuid C aatomite kiht moodustab nanomõõtmetes toru (läbimõõt kuni 100nm). Toru otsad on nagu fullereenid. 23
annaabi.ee 
