seda ka mittesugulasliikide vahel. Põllukultuure saab muuta teatud umbrohumürkide (herbitsiidide) suhtes vastupidavaks ning neid võib panna ise putukamürke (pestitsiide) sünteesima. Seega tõhustatakse keemilist umbrohu- ja putukatõrjet. Kulub vähem herbitsiide ja pestitsiide. Võitluses nakkushaigustega on geenitehnoloogia aidanud toota mitmeid tõhusaid vaktsiine, mis on kasutusel üle maailma. Paljulubavad on olnud katsed metsapuude, tiigikalade, lamba villa, juustubakterite jm tõhusamaks ja kvaliteetsemaks muutmisel. Põllukultuuride kasvupindalast on muundkultuuride all juba üle 4 protsendi. GMO põllukultuuride kasvupind on suurenenud 2 miljonilt hektarilt 1996. aastal 59 miljonile hektarile 2002. aastal. Statistikas on valdaval kohal neli riiki kasvupindalalt: USA 66%, Argentiina 23%, Kanada 6% ja Hiina 4% neli kultuuri: sojauba 62%, mais 21%, puuvill 12% ja raps 5%
soolestikust. Stomatopapillomotoosi etioloogia on viiruslik. Kuidas toimub nakatumine, pole selge. Et nakkuse levikut mitte soodustada , on soovitatav väljapüütud haiget angerjat vette tagasi mitte visata. Angerjate stomatopapillomotoosiviirust loetakse inimesele ja lihatoidulistele loomadele ohutuks. 3) Ihtüoftirioos Ihtüoftirioos on naha, uimede ja lõpuste kahjustusega kulgev mageveekalade, eriti tiigikalade invasioonihaigus, millesse kõige sagedamini haigestuvad karpkalad ja vikerforellid. Haiguse tekitajaks on ümmargune, 0,51,0 mm läbimõõduga infusoor Ichthyophthirius multifiliis. Tema noorvorm on tunduvalt väiksem, läbimõõduga 0,030,04 mm. Parasiit lokaliseerub keha pinnal, uimedel ja lõpustel sidekoe ning epiteelkihi vahel. Parasiidi täiskasvanud isendid lahkuvad kalalt ning kinnituvad vees millegi külge, kattuvad õhukese kilega (tekib tsüst) ja hakkavad jagunema
tundi. Teisel päeval tuleb kalu hilodonellade esinemise suhtes kontrollida ja vajadusel ravitöötlemist korrata. Regulaarselt on vaja määrata tiigivee hapnikusisaldust. Vikerforelli maimude haigestumisel hilodonelloosi soovitatakse neid vannitada 2,5%ses keedusoolalahuses 1015 minutit või formaliinilahuses (150 ml formaliini 1000 liitri vee kohta), toimeajaga 1520 minutit. · Ihtüoftitioos Ihtüoftirioos on naha, uimede ja lõpuste kahjustusega kulgev mageveekalade, eriti tiigikalade invasioonihaigus, millesse kõige sagedamini haigestuvad karpkalad ja vikerforellid. Haiguse tekitajaks on ümmargune, 0,51,0 mm läbimõõduga infusoor Ichthyophthirius multifiliis. Tema noorvorm on tunduvalt väiksem, läbimõõduga 0,030,04 mm. Parasiit lokaliseerub keha pinnal, uimedel ja lõpustel sidekoe ning epiteelkihi vahel. Parasiidi täiskasvanud isendid lahkuvad kalalt ning kinnituvad vees millegi külge, kattuvad õhukese kilega (tekib tsüst) ja hakkavad jagunema
annaabi.ee 
