Tegelased: VANA VESTMAN MATILDE LAURA tema tütred LUDVIG SANDER, tema väimees, ehitusinsener TIIT PIIBELEHT LIINA, Sanderite toatüdruk Esimese ja teise vaatuse vahet on mõned kuud, teise ja kolmanda vahet paar päeva. Kõigi kolme vaatuse mängupaiks on insener Sanderi töötuba. Aeg: Aasta enne maailmasõda. ESIMENE VAATUS Insener Sanderi töötuba. Tagaseinas lahtine tiibuks, mis viib saali, paremal pool eeskojast tulev kinnine uks, vasakul pool kaks akent vastu uulitsat. Akende vahekohal seisab joonistuslaud paberite ja tarbenõudega, parempoolses eesnurgas kirjutuslaud, vasakpoolses eesnurgas sohva ja paar tugitooli, tagaseinas kaks raamatukappi; istmeid siin ja seal, sohva kõrval suitsetamislauake, kirjutuslaua lähedal telefon jne. (Ludvig Sander, äiaga jutus, seisab kirjutuslaua otsas, kätt selle servale toetades. Vana Vestman,
rokokoolikele võtmeplaatidele alles ka algsed Skujulised lingid ning lukuaugukattedki. llmselt on algselt olnud majal mantelkorsten, mis arvatavasti 19.20. sajandi vahetusel on ümber ehitatud vaheseinaga eraldatud ruumiks ning läbi korstna rajatud teisele korrusele trepp. Alakorruse põhjapoolne tiib näib juba algusest peale olnud kasutusel köögiblokina. Esimene ruum kuhu peatrepist üles minnes jõuame, on fuajee. Sellest viivad uksed kahele poole ruumidesse, kuna peamine tiibuks avaneb saali. Viimane on suurim ja esinduslikum ruum kogu majas isegi lagi on tal üle poole meetri kõrgem kui teistel ruumidel. Saalist avanevad kõrvalruumidesse kokku viis suurt tiibust neist külgmisi lahti lüües võinuksime maja lossilaadset ülesehitust tajuda kõige selgemini: pikk läbi kogu hoone ulatuv vaatesiht, mida kummaski otsas lõpetavad aknad. Ohtu kaunimate ehete hulka kuuluvad ahjud. Neist viis on kaunistatud reljeefse ornamendiga, üks geomeetrilise
Meister oli kasuahne maakrahvi ülesandel ehitanud vägeva puidust ratta, varustanud selle kõikvõimalike salapäraste detailide ja vidinatega ning sedanud taladele toetatud laagritel pöörlema. Krahvihärra väntas isiklikult ratta käima, sellepeale lahkuti saalist ja pitseeriti uks. Küllap seisid proessorid ja mehaanikameistrid mõne nädala pärast selles veeres üpris nõutute nägudega. Ühesr kirjeldusest: ,,Pitserid murtakse nüüd lahti ja raske tiibuks avaneb. See toimus 2. jaanuaril 1737 WeiBeinsteini lossis. Hessen-Kasseli maakrahv koos saatjatega siseneb kitsasse kõrgesse koridori. Selle keskel üles seatud massiivne atas pöörleb vahetpidamata juba kaks kuud, tehes kogu aeg kakskümmend viis pööret minutis. Kas nüüd on lõpuks ometi inimeste ammune unistus täitunud?" Hiljem siiski selgus, et kõrvaltuppa oli peidetud mehike, kes ajas palehigis vänta ringi.[4] 2.5. Igiliikur on oma ajastu nägu [5]
annaabi.ee 
