klaver (referaat) Koostaja: Klass: Õpetaja: KLAVER Klaver on haamermehhanismiga klahvpill. Ta on üks tähtsaimaid klahvmuusikariistu. Klaveri kasutusala on lai. Seda kasutatakse jazzis klassikalises ja folkmuusikas. Väga palju on erinevaid klaveri kontserte ning seda kasutatakse kooride saatena. Tänapäeval on kasutusel vasarklaver. Eristatakse rõhtehitusega tiibklaverit ja püstiehitusega pianiinot. Klaver koosneb kõlakastist, kõlalaua ja keelestikuga raamist (keeli umbes 230) ning klahvistikust. Klaveri väiksemad osad on keelpulgad ehk virblid, sopranikeeled, viilung, noodipult, klapp, pedaalid, bassikeeled ja metallraam. Kui klahvile vajutada, lööb viltpeaga vasarake vastu keelt ja tekib heli. Esimese sellise klaveri ehitas 1711. aastal itaalia klaverimeister Bartolommeo Cristofori Paduast. Hiljem täiendas seda sakslane G. Silbermann. 1797
kasutatud. Klaveri kõlavõimalused on väga avarad. Klaveril on pedaale kaks vahel ka kolm: paremale vajutades helisevad keeled kauem, vasak pedaal muudab kõla tuhmiks ja vaiksemaks, keskmine pedaal jätab kõlama viimase vajutatud heli või akordi. Tiibklaver on klaveritest kõige suurem ning ka kõige keerulisema konstruktsiooniga. Tiibklaveril on 230 keelt ning 88 haamrit/klahvi . Tiibklaver on üks populaarsemaid pille kontserdilavadel. Tiibklaverit kasutatakse nii soolo- kui ka saatepillina nii klassikas kui ka jazz- ja rock-muusikas. pianiino põhiline erinevus tiibklaverist on see, et pilliraam ja keeled asetsevad vertikaalselt ja pill on seetõttu palju väiksem ning hoopis teise kujuga. Klavessiin Klavessiin ehk tšembalo kujunes välja 15 sajandi paiku. Klavessiin koosneb jalgadel seisvast linnutiivakujulisest kõlakorpusest ja tihti ka manuaalist. Igale klahvile vastab üks keel
1933. aastaks oli Ameerika Ühendriikides ligi 13 miljonit töötut. („Must...) Sageli kaotasid töötud oma majad ja korterid ning nad jäid tänavatele. Paljud neist hakkasid elama tohutu suurtes hurtsiklinnakestes, mis tekkisid USA tähtsamate tööstuslinnade lähedusse. Terved perekonnad elasid onnides, mis olid kokku pandud vanadest apelsinikastidest; üks perekond oli aga eluasemeks endale leidnud kasti, milles kunagi oli transportitud tiibklaverit – võrreldes oma saatuseklaaslastega elasid need inimesed lausa luksuslikes tingimustes. („Must...) Taolisi hurstiklinnakesi hakati rahva seas kutsuma Hooveri küladeks (inglise keeles Hoovervilles); nimetus tuleb Ameerika poliitiku Herbert Hooveri nime järgi, kes aastatel 1929- 1933 oli presidendiks ja kes ei võtnud midagi ette, et töötute rasket olukorda veidigi leevendada. („Must...) 1932
klaveripala loomiseni. Umbes sel ajal, jälgides iga-aastast augustikuist tähesadu, soovis Urmas, nagu eestlastelgi vanasti nn langevat tähte nähes kombeks teha oli, et ta suudaks elu jooksul klaveripala pühendada kõigile kaheksakümne kaheksale tähtkujule. (Ibid, lk 46) 10 Urmas armastas klaverimängu nii kirglikult, et lõhkus Tsaikovski I klaverikontserti harjutades kaks suurt tiibklaverit, mistõttu visati ta internaadist välja. Tänu emale sai ta sinna tagasi. Urmas ja Lea andsid Vääna-Jõesuus asuvas kodukohas Vitil kodukontserte. Urmase klaverimängu ning Lea laulu ja luuletusi käis rahvas huviga vaatamas. Varsti tuli aga Vitist lahkuda, kuna Urmase vanemad läksid lahku. Ta elas (elab) seda raskelt üle, sest tegu oli tema lapsepõlvekoduga. Üks meelistegevus oli seal tema jaoks võrkkiiges taevanähtusi ja taevakehade liikumist jälgides kiikuda ja end