aastast oli mõisas hooldekodu, mille eksistentsi lõpetas 1982. aasta tulekahju. Mitmed hooned said tugevasti kannatada ning kompleks anti Viru kolhoosile, kes alustas restaureerimistöid. Mõisa hooned asuvad Mustoja kallastel. Algne puust härrastemaja põles maha 19. sajandil, praegu vaadeldav kivist peahoone ehitati üles tõenäoliselt arhitekt Friedrich Modi projekti järgi. Tema käekirjale viitavad neorenessansilikud detailid ja hoone ebasümmeetria, mis on saavutatud kõrgema tiibhoonega ühel küljel. Tulekahjus 1982. aastal hävis juugendlike laemaalingutega saal hoone II korrusel. Kõrvalhooneid on palju, enamik neist paikneb hajutatult piki maalilise Mustoja kaldaid. Nendest ait (1831), palmimaja, pesuköök ja sammastega kohvimaja asuvad peahoone kõrval. Peaväljaku vastasküljel on nn Tagamõis, kahekorruseline härrastemaja 18. sajandi teisest poolest. Väljaku lõunaküljel on ait ja tall-tõllakuur. Peahoone juures paiknevad veel jääkelder, vesiveski ja möldri
Peeter I maja kui muuseum Vene keisritest oli Peeter I see, kes püüdis Venemaa Euroopaga tihedamalt siduda ning vallutas parema ühenduse loomiseks 1710. aastaks Balti riigid. Eestis pööras ta suurt tähelepanu Tallinna ja Paldiski sadamate väljaehitamisele ning viibis korduvalt Tallinnas. Keisri esialgseks majutamiseks osteti 1713. aastal tulevase Kadrioru suveresidentsi maa-alaga koos 17. sajandil ehitatud raehärra von Drentelnile kuulunud maja. Keisri tarbeks laiendati väikest ehitust tiibhoonega, mille tulemusena oli hoones esik, köök ja neli tuba. Väike suveresidents oli kasutusel kuni keisri surmani. Järgnevad valitsejad elasid Tallinna külastades valminud Kadrioru lossis ning väike ehitus jäi unustatuna lagunema. 1780-teks aastateks oli hävinud uus tiibhoone ja varisenud vanema osa laed. Hoone taastati keiser Aleksander I korraldusel peale tema külaskäiku 1804. aastal varasemat ilmet muutes. Taastamata jäi tiibhoone, köök ehitati ringi
sidus looklev pargiteede võrk. Siit-sealt avanesid maalilised vaated härrastemajale, haljastusele ja kõrvalhoonetele. 20. sajandi algul oli Raadil geomeetrilise joonisega muruplats ülemisel terrassil, ilupuude ja põõsastega. Terrasside servas pügatud võradega pärnad. (K. Lootus) VEEL NÄITEID EESTIST Hiiu Suuremõisa. Jakob de la Gardie pojatütar krahvinna Ebba-Margareta Stenbock laskis ehitada uue kahe tiibhoonega lossi 1755-1772. a. Suuremõisa on silmapaistvaim ja suurejoonelisim barokkstiilis loss Eestis. Hooned ehitati kohalikust materjalist - lubjakivist ja tellistest. Lossi juurde viivate teede äärde istutati alleed. Möödunud sajandi teisel poolel asub aga lossi vahetus läheduses maastikupark tiikide, vaatekünka ja sellel asuva paviljoniga. Aasad, puudegrupid, kaugemal parkmets eksootiliste puuliikidega. Riisipere (Riesenberg). 1818-1821
annaabi.ee 
