füüsiline ja vaimne vägivald, mis on tekitanud ohutunde ja stressi, mis võivad omakorda olla märgiks peavalude põhjustele. Ei saa väita, et Annika ei otsi kontakti või suhtlusi, soe suhtlus Maariga viitab sellele, et Annika üritab leida tuge. Kõige suurem surve on Tiial, sest tema on kogu pere keskmes ja tema olukord on väga raske. Tugisüsteemi kuulub vaid õde Kadri ja KOV sotsiaaltöötaja, kellega ei taha Tiia häbi ja kontaktistressi tõttu kööstööd teha. Tiiaga seotud muudatusi on väga raske läbi viia. Tiia on vägivaldse suhe alistunud pool ja saadud info põhjal võib väita, et lisaks vägivaldsetele episoodidele kannatab Tiia ka depressiooni käes, olles pidevalt väsinud. Tugipunkti antud olukorras ei ole, sest Tiia on ohvriolukorras ega soovi välismaailmaga väga suhelda. Sotsiaaltöötaja kirjeldab Tiiat kui allaandnud klienti, seega pole oodata muutust oodata enne, kui nõustamise ja jõustamise käigus seda muuta. 2.2
Virve ja Jaak olid üks paaridest, mis tegi Jaagule head meelt. Alguses Virvet ei olnud aga ta tuli hiljem(ta oli sõbrannaga flöödimuusikat kuulanud).Peale sööki läksid Jaak ja Virve aeda vaatama, siis tuli Jaagul mõte et võiks tema vana maja vaatama minna.Nad rääkisid,ning Jaak ütles Virvele, et tüdruk teab temast juba nii palju, et nad võiksid sinatama hakata, aga enne sinatamist pidi suudlema. Läksid tagasi sünnipäevale. · Jaak nägi õudusunesid- maadles Suure-Tiiaga. Ta soovis , et see oleks olnud Virve. Algas ta halb päev. Koolis küsis inglise keele õpetaja Jaaku vastama aga poiss polnud midagi õppinud, Jaagu õnneks tuli aga just siis klassi sisse Ambel, kes kutsus tema, Laasiku, Trulli kaasa. Kutsuti õpilasi ka teistest klassidest ja mindi Wikmani koju. Wikman oli haigeks jäänud, ning teatas et koolis vastutab inspektor Ambelja et on koostatud sihtasutus ,,Johan Wikmani erahumanitaargümnaasium". Wikman soovis , et
Lahkusid ka Virve ning Jaak. Teel soendas Jaak neiut. Varsti oldi Pukspuude trepil Jaak pidas uuesti suudlemist veidike sobimatuks ja ütles siis, et helistab. Virve soovis aga, et enne eksamite lõppu mitte, sest muidu läheb eksamitel halvasti. Jaak ei tahtnud nii kaua Virvest eemal olla, kuid see oli paratamatus. Üheteistkümnes peatükk Jaak nägi öösel jubedat unenägu ta maadles Suure-Tiiaga, kuigi soovis, et teine oleks olnud Virve. Sellest sai alguse tema halb päev. Hommikusöögilauas küsis ema, mis ajal Jaak oli koju tulnud. Jaak valetas, et tuli varem kui päriselt aasta eest poleks ta uskunud, et suudab valetada ilma punastamata. Kooli minnes sai halb päev oma tuurid sisse. Nimelt küsis preili Jakovleva inglise keele tunnis Jaaku vastama poiss polnud aga midagi õppinud ning mõtles esituse kokku luuletada
Jaak kuulis, et Riks (Laasik) oli teda otsinud, kuid teda leidmata minema läinud. Lahkusid ka Virve ning Jaak. Teel soendas Jaak neiut. Varsti oldi Pukspuude trepil Jaak pidas uuesti suudlemist veidike sobimatuks ja ütles siis, et helistab. Virve soovis aga, et enne eksamite lõppu mitte, sest muidu läheb eksamitel halvasti. Jaak ei tahtnud nii kaua Virvest eemal olla, kuid see oli paratamatus. Üheteistkümnes peatükk Jaak nägi öösel jubedat unenägu ta maadles Suure-Tiiaga, kuigi soovis, et teine oleks olnud Virve. Sellest sai alguse tema halb päev. Hommikusöögilauas küsis ema, mis ajal Jaak oli koju tulnud. Jaak valetas, et tuli varem kui päriselt aasta eest poleks ta uskunud, et suudab valetada ilma punastamata. Kooli minnes sai halb päev oma tuurid sisse. Nimelt küsis preili Jakovleva inglise keele tunnis Jaaku vastama poiss polnud aga midagi õppinud ning mõtles esituse kokku luuletada asjadest, millest olid tal õhkõrnad teadmised
tagasi. Jaak kuulis, et Riks (Laasik) oli teda otsinud, kuid teda leidmata minema läinud. Lahkusid ka Virve ning Jaak. Teel soendas Jaak neiut. Varsti oldi Pukspuude trepil Jaak pidas uuesti suudlemist veidike sobimatuks ja ütles siis, et helistab. Virve soovis aga, et enne eksamite lõppu mitte, sest muidu läheb eksamitel halvasti. Jaak ei tahtnud nii kaua Virvest eemal olla, kuid see oli paratamatus. Üheteistkümnes peatükk Jaak nägi öösel jubedat unenägu ta maadles Suure-Tiiaga, kuigi soovis, et teine oleks olnud Virve. Sellest sai alguse tema halb päev. Hommikusöögilauas küsis ema, mis ajal Jaak oli koju tulnud. Jaak valetas, et tuli varem kui päriselt aasta eest poleks ta uskunud, et suudab valetada ilma punastamata. Kooli minnes sai halb päev oma tuurid sisse. Nimelt küsis preili Jakovleva inglise keele tunnis Jaaku vastama poiss polnud aga midagi õppinud ning mõtles esituse kokku luuletada asjadest, millest olid tal õhkõrnad teadmised