Veoautode kõrval alustas tehas iseliikuvate relvade, laskemoona ja muu sõjatehnika tootmist. Silmapaistvamateks sõjatehnika loojateks olid teiste seas A.A. Lipgart, N.A. Astrov, V.A. Dedkov, V.A. Grachev, A.M. Krieger, L.V. Kostkin, Y.N. Sorochkin, V.K. Rubtsov. GAZ tehase töötajad ei säästnud ennast töötades tagalas rinde heaks egiidi .Kõik rinde heaks, kõik võidu heaks all. Kogemustega meistrid nagu V.F. Shubin, A. Kharlamov, V. Tihomirov ja teised juhtisid oma efektiivsetest töötajatest koosnevaid brigaade, kuhu kuulusid A.C. Busygin, I.I. Kardashin, A.S. Kuzmin, V.F. Shubin, A.A. Lipgart, I.K. Loskutov, A.N. Somov ja A.D. Proskurin, kelle nimed on jäädvustatud Suure Isamaasõja annaalidesse. 1943. aasta suvel natside pommitamisest põhjustatud rasked purustused ei suutnud hävitada GAZ tehase töötajate kõrget moraali. Peadirektor I.K. Loskutovi (1900-1982)
60 ja T79. Veoautode kõrval alustas tehas iseliikuvate relvade, laskemoona ja muu sõjatehnika tootmist. Silmapaistvamateks sõjatehnika loojateks olid teiste seas A.A. Lipgart, N.A. Astrov, V.A. Dedkov, V.A. Grachev, A.M. Krieger, L.V. Kostkin, Y.N. Sorochkin, V.K. Rubtsov. GAZ tehase töötajad ei säästnud ennast töötades tagalas rinde heaks egiidi K õik rinde heaks, kõik võidu heaks all. Kogemustega meistrid nagu V.F. Shubin, A. Kharlamov, V. Tihomirov ja teised juhtisid oma efektiivsetest töötajatest koosnevaid brigaade, kuhu kuulusid A.C. Busygin, I.I. Kardashin, A.S. Kuzmin, V.F. Shubin, A.A. Lipgart, I.K. Loskutov, A.N. Somov ja A.D. Proskurin, kelle nimed on jäädvustatud Suure Isamaasõja annaalidesse. 1943. aasta suvel natside pommitamisest põhjustatud rasked purustused ei suutnud hävitada GAZ tehase töötajate kõrget moraali. Peadirektor I.K. Loskutovi (19001982) juhtimisel taastasid nad 50
Siit võime teha järelduse, et lapsel saab tõeliselt (abstraktsest) mõtlemisest rääkida alles siis, kui ta on omandanud piisavalt sõnavara ja mitmesuguseid mõisteid. 40 2. Kujundlik või näitlik-kujundlik mõtlemine seisneb mingi olukorra või selle muutuse ettekujutamises. Näitlik-efektiivne mõtlemine on otseses seoses nägemistajuga, seepärast arvatakse see olevat omane isegi loomadele (O.K Tihomirov, 1984). On päris selge, et lapse mõtlemine algab just näitlik-efektiivsest mõtlemisest. Ühtlasi toimib imelihtne põhimõte- lapse näitlik- efektiivne mõtlemine saab areneda vaid siis, kui lapsel on midagi näha ja jälgida (ka kompida, kuulata) tajuda ( Leppik 2004: 53-55). Laste mõtlemise arendamises pole sugugi esialgu tähtis, et me annaksime talle igasuguseid probleeme lahendada. Oht on selles, et kui need käivad üle jõu, saab laps vaid negatiivseid