lumel ja samblikud mis kasvavad moone võib kesta kuni kümme aastat Neil maapinna ja kivipragudes kuna sinna on veres külmumis -vastane aine. tuiskab talvel lumi ,mis kaitseb külma eest. 2.Tundrad Kanarpik ,samblikud kääbuspõõsad Põhjapõdrad suvel liiguvad Põhja-Jäämere kasvavad maad ligi tihetate padjandite tuulisele rannikule,kus on vähem verd ja puhmikutena, et hoida soojust ja imevaid sääski ja sügisel tagasi karm talv õhukese talvevaiba all üle lagetundrast metsatundrasse kus lumikate elada. õhem ja samblike kergem kätte saada. 3.Okasmetsad Kuusk kitsa vahaga kaetud okkad Karu talvekuudel kui on raske toitu
KLIIMAMUUTUSED EESTIS Soojenemine on selge, kuna globaalse keskmise õhu- ja ookeani temperatuuri tõus, laialdane lume ning jää sulamine ja globaalne keskmine meretaseme tõus on selgelt märgatav läbiviidud vaatluste tulemustest. Külmad päevad ja ööd, samuti pakane muutuvad väga tõenäoliselt vähem sagedaseks peaaegu kõigis piirkondades, kusjuures kuumad päevad ning ekstreemsed ilmastikuolud sagenevad. Väga tõenäoline on ka kuumalainete ning tihetate sadude sagenemine enamikes piirkondades. Samuti on ekstreemsed kõrge meretaseme tõusu intsidendid (kaasaarvatud tsunamid) Eestigi ei jää kliimamuutustest puutumata. Seda on näidanud viimaste aastakümnete keskmise temperatuuri tõus, samuti varasem kevade saabumine. Temperatuurirekordid Kõrgeim mõõdetud temperatuur-õhutemperatuuri absoluutne maksimum 35,6 ŗC 11.aug.1992 Võru Madalaim mõõdetud temperatuur -õhutemperatuuri absoluutne miinimum -43,5 ŗC 17.jaan
kõrgeks. Thuja occidentalis 'Wareana Lutescens' Tiheda laikuhikja võraga kuni 5 m kõrge põõsas. Soomused kogu aasta hele-kollakasrohelised, kõige eredamad aga kevadel ja suvel, talvel muutuvad nõrgalt pronksjaiks. Thuja occidentalis 'Semperaurea' Võrsete tipud pronksjaskollased. Thuja occidentalis 'Fastigiata' Sammasjas harilik elupuu. H<15 m. Külgoksad lühikesed. Soomused helerohelised. Eestis sage kalmistutel. Thuja occidentalis 'Globosa' Kerajas harilik elupuu. Kuni 1,5 m kõrge tihetate püstiste okstega põõsas. Thuja plicata Don ex D. Don hiigelelupuu Võrsed jämedad, lapikud, vahelduvad kaherealised. Okkad soomusjad 2...3 mm laiad, külgmised soomuse tipud võrse ligi hoiduvad, all valged või valkjassinakad (ribad) laigud, pealt läikivad, tumerohelised, keskmisel soomusel piklik õlinääre. Okkad jäävad ka talveks roheliseks. Käbid väikesed, 1...1,2 cm pikad, 8...10 seemnesoomusega, neist 4...6 seemnetega, munajasovaalsed, helepruunid
annaabi.ee 
