AP liikumine on tunduvalt kiirem kuna elektrotooniline levi sõlmede vahel toimub kiiresti. Depol. tekitab membraani piirkonnas paikseid elektrivoole, mis omakorda depolariseerivad naaberpiirkonna jne. Esialgses AP tekkekohas blokeeriv absoluurne refraktaalsus, signaal ei levi vasakule. Aeglasem. 3.10. Sünapsi mõiste ja struktuur. Sünapsid – neuronite signaali ülekandestruktuurid. Sünapsid on elektrilised, kus pre- ja postsünaptiline membraan on tihedas seoses tiheliiduste vahendusel. Läbi tiheliiduse suunatakse elektriimpulss ühelt rakult teisele, Postsünaptilise raku membraan depolariseerub ja tekib AP. Signaali ülekanne on vahetu. Infovahetuse kiirus! Keemilised, kus signaali ülekandmiseks vajatakse mediaatoreid (neurotransmittereid). Neurotransmitter sünteesitakse presünaptilise raku tsütoplasmas. Saabub erutus, AP depolariseerib presünaptilise membraani. Depolariseeritud presünaptilise membraani
22 4) Rotatsiooniline (isoletsitaalne)– Imetajad, nematoodid. Sügoot lõigustub esialgu meridionaalselt 2 blastomeeriks. Seejärel toimub lõigustumine blastomeeridel erinevalt: 1 blastomeer jaguneb meridionaalselt ja teine ekvatoriaalselt, tekib rotatsiooniline rakkude jagunemine. Asünkroonne. a. Blastotsööl (kavitatsioon; trofoblast (TB) Na/K-pump osmootne gradient akvaporiinid vesi). Tiheliiduste komponendid TB rakkudes aitavad vältida vedeliku lekkimist blastotsöölist b. ICM – inner cell mass, pluripotentne c. Lõigustumise lõppresultaadiks on imetajatele omane asümmeetriliselt paikneva blastotsööliga blastotsüst, mis koosneb ekstra-embrüonaalsest trofektodermist (trofoblast) ja ICM-st kujunenud primitiivsest endodermist (PE) ning embrüonaalsest epiblastist (EPI)
Arterite kõige paksemaks kihiks on meedia, veenidel reeglina adventiitsia Veenides võivad esineda klapid, arterites mitte KAPILLAARID Kapillaaride sein on väga õhuke, koosnedes ainult endoteeli kihist, mida ümbritsevad peritsüüdid Ehituslike iseärasuste alusel jagatakse kapillaarid kolmeks rühmaks: Pideva seinaehitusega kapillaarid (nt kesknärvisüsteemis ja lihastes) – endoteelirakkude kiht pidev ning rakud on omavahel liitunud tiheliiduste varal Fenestreerunud kapillaarid e akendunud kapillaarid (nt endokriinorganites ja seedetraktis) – endoteelis väikesed avaused, mis hõlbustavad ainete liikumist läbi epiteeli Sinusoidid e mittepidavad kapillaarid (nt maksas ja põrnas) – nii endoteelikiht kui ka basaalmembraan katkendlik, mis tagab makromolekulidele kerge liikumise kudede ja vere vahel (sinusoididel ebakorrapärasem ja suurem
annaabi.ee 
