Rahvastik Rahvaarvu juurdekasvu näitajad on: ·rahvaarvu kasv prontsentides ·iive 1000 inimese kohta (sündimus - suremus / rahvaarv * 1000, ühik promill) Rahvaarvu mõjutavad: ·sündimus ·suremus ·sisse- ja väljaränne Tihedasti asustatud piirkonnad: ·Lõuna-, Kagu- ja Ida-Aasia ·Lääne-Euroopa ·Ameerika rannikualad ·Austraalia rannikualad Hõredasti on asustatud: ·kõrbed ·vihmametsad ·suured soodealad ·polaaralad ·kõrgmäed Migratsioon e. ränne Rände põhjused: ·sunniviisilised põhjused (sõjad, looduskatastroofid, näljahädad) ·vabatahtlikud põhjused (majandusliku/perekondliku heaolu parandamine) Rände liigid: ·sisemigratsioon - ränne sama maa piirides ·välismigratsioon - ränne erinevate riikide vahel ·emigratsioon - sisseränne ·immigratsioon - väljaränne ·remigratsioon - tagasi pöördumine kodumaale ·pendelmigratsioon - elatakse ühes riigis ja töötatatakse teises riigis Demograafiline üleminek Etapid: ·traditsiooniline põlvkondade vaheldumine ...
Kavadi järve peetakse Eesti kõige liigestatuma kaldajoonega järveks. 1.Ülevaade piirkonna hetkeseisundist 1.1 Haanja valla funktsionaalne struktuur Haanja vallas on 1173 elanikku. Vallas tegutseb üks akstsiaselts, 48 osaühingut, 85 füüsilisest isikust ettevõtjat ja 41 mittetulundusühingut. Haanja valla keskusteks on Haanja küla, Ruusmäe küla ja Luutsniku küla. Haanja vallas domineerib traditsiooniline hajaasustus. Tiheasustusalad on määratud Haanja, Ruusmäe ja Luutsniku külas. Ruusmäe ja Haanja külas pakutavad teenused võimaldavad määratleda neid II astme keskustena (haridusteenus, arsti vastuvõtt, raamatukogu, kauplus, postkontor). Nii Haanjas kui Ruusmäel on rahvamaja, kus toimuvad üritused ja tegutsevad ka ringid.Vallas on kolm rahvaraamatukogu: Haanja raamatukogu, lugejate arvuga ca 300 lugejat, Ruusmäe 268 lugejat, ja Luutsniku, kus on veidi üle 100 lugeja
b) ei hoonestus ega reljeef ole ülekaalukalt domineeriv. (äri- ja tööstushoonestus, vanemad korterelamurajoonid). Tähtsad transpordisooned läbivad sageli piirkonda. c) suhteliselt tihedalt hoonestatud alad, kus hoonestus domineerib reljeefivormide üle. (vanemad elurajoonid väikeste majadega ühe tänava ääres). Tänavageomeetria on sageli vabam kui tiheasustusega asulates. 3) Tiheasustusalad (linnad, alevid). Piirkond on enamasti tiheda hoonestuse ja suure pinnakasutusteguriga. Traditsiooniline on keskusefunktsiooni kandmine, eri tüüpi äri- ja elamuhoonestuse esinemine. Rohkem või vähem reeglipärane kvartalstruktuur. Hooned asetsevad kõnnitee servas ja moodustavad tänavaruumile seinad. Hooned asetsevad üksteisele lähedal või pideva reana, üksikud augud reas on täidetud kõrge tara, heki või puudereaga. 44
hoonestusstruktuuriga). Teedevõrk on sageli diferentseeritud ja eri liiklusvahendid eraldatud. b) ei hoonestus ega reljeef ole ülekaalukalt domineeriv. (äri- ja tööstushoonestus, vanemad korterelamurajoonid). Tähtsad transpordisooned läbivad sageli piirkonda. c) suhteliselt tihedalt hoonestatud alad, kus hoonestus domineerib reljeefivormide üle. (vanemad elurajoonid väikeste majadega ühe tänava ääres). Tänavageomeetria on sageli vabam kui tiheasustusega asulates. 3) Tiheasustusalad (linnad, alevid). Piirkond on enamasti tiheda hoonestuse ja suure pinnakasutusteguriga. Traditsiooniline on keskusefunktsiooni kandmine, eri tüüpi äri- ja elamuhoonestuse esinemine. Rohkem või vähem reeglipärane kvartalstruktuur. Hooned asetsevad kõnnitee servas ja moodustavad tänavaruumile seinad. Hooned asetsevad üksteisele lähedal või pideva reana, üksikud augud reas on täidetud kõrge tara, heki või puudereaga. 28. Tee ja tänava erinevused
annaabi.ee 
