Umbes nädal läheb pärast veel vooderdamisele, selleks kasutab lind sammalt, rohtu, ämblikuvõrku, karvu ja sulgi. Pesa valmis, muneb emane 4-8 muna ning haub neid 13-16 päeva. Peale koorumist toidavad poegi mõlemad vanalinnud, kuid mingi aja järel võtab üks vanalind poegade toitmise enda peale. Pojad saavad lennuvõimeliseks 17-22 päevaselt ja sõltuvad veel oma vanematest umbes 3 nädalat peale seda. Noorlinnud pesitsevad esimest korda 1 aastaselt. Tutt-tihastel on 1 kurn aastas.Keskmine eluiga on 2 aastat, pikim teadaolev eluiga 6,5 aastat.Vaenlased on väikekiskjad ja röövlinnud. Kasutatud materjalid:http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php? page=liigitutvustused_liik&id=236 http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/PARCRI2.htm Piltid:http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/PARCRI2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Tutt-tihane
kutsehüüd, samuti on sootihasele iseloomulik laul üksluine dip-dip-dip. (L.Jonsson, 1992). Põhjatihase kutsehüüd on ninahäälne, kare, venitatud däää-däää, laul on tavaliselt mahe diü-tiü-tiü-tiü. (L.Jonsson, 1992). Tihased on mitmetes asjades vägagi sarnased. Mõlemad on umbes ühekaalulised, levinud Eestis samaarvuliselt, ka rahvapärased nimetused on samad: hall-, paju- ja väiketihane. Emalind haub mõlemal üksi 13-15 päeva. Poegade toitmisega tegelevad tihastel mõlemad vanalinnud. Pojad on mõlemal pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Suguküpsuse saavutavad nii sootihane, kui ka põhatihane järgmisel kevadel. Mõlemad on putuktoidulised ega ole looduskaitse all (Linnud"Eesti selgroogsed"). Aga kui sootihane armastab leht- ja segametsi, siis põjatihane eelistab okasmetsi ja vahel segametsi. Põhjatihase mõlemad pesitsuskaaslased on võimelised uuristama pehkinud puutüvesse pesa
Alguses valvavad, aga hiljem hakkavad eemale tõrjuma. 22. Sotsiaalne õppimine, selle erinevad vormid. Kõik need on näited kultuuri pärandumisest loomadel ehk sotsiaalsest õppimisest laias tähenduses - sel teel levivad elu jooksul omandatud oskused grupi teistele isenditele ja võivad püsida põlvkondade jooksul, ilma et sellel oleks midagi pistmist geneetilise pärilikkusega. Lai tähendus, imiteerimine. 23. Näiteid omandatud oskuste levikust tihastel ja rottidel. Rott õpib eelistama toitu, mille lõhna tunneb liigikaaslase puuri juures. Tihased õppisid piimapudelitel korki lõhkuma, nii et nad said piima juua. 24. Õppimise erinevate vormide levik loomariigis. Sotsiaalne õppimine laias tähenduses on levinud, imiteerimine pigem haruldane. KÄITUMISE EVOLUTSIOON. 1. Probleem käitumise evolutsiooni uurimisega, peamised küsimused. Peamised küsimused:
Nii nagu lindude, nii ka imetajate noorloomad on alguses vastuvõtlikud suurele hulgale erinevatele ärritajatele, kuigi sünnipärane eelsoodumus sunnib neid keskenduma ainult sobivatele. Ajapikku kiinduvad nad neisse, keda nad on enda ümber tihti näinud, ja hakkavad vältima kõiki ülejäänuid. Võõrutuskonflikt – ema hakkab lapse lähenemiskatseid tõrjuma, et see suudaks ka iseseisvalt elada. Sotsiaalne õppimine, selle põhivormid. Näiteid omandatud oskuste levikust tihastel ja rottidel. Sotsiaalsest õppimisest laias tähenduses - sel teel levivad elu jooksul omandatud oskused grupi teistele isenditele ja võivad püsida põlvkondade jooksul, ilma et sellel oleks midagi pistmist geneetilise pärilikkusega. (a) ruumilise läheduse efekt - tänu kaaslastele puutub isend teatud objektidega lihtsalt sagedamini kokku ja õpib neid seetõttu kiiremini ise kasutama, N: ruumiline lähedus: rotid õppisid ühte toitu eelistama, sest esimene grupp sai
annaabi.ee 
