eristab teda teistest tihastest. Tutt-tihane on okasmetsade liik. Linnud eelistavad eelkõige männikuid, kus peale tuti on võimalik neid ära tunda ka omapärase laulu järgi. Üldiselt tutt-tihast lehtmetsades ega asulates ei kohta, kuna linnud on paiksed ning ei kipu oma tavalisest elupaigast lahkuma. Selle tõttu pole liik läänesaarte metsadesse veel jõudnud, kuigi linnud on Mandri- Eestis lausaliselt levinud. Neile ei sobi teiste tihastega toidu jagamine, nad eelistavad maapinna alt välja nokitud seemneid. Talve tulekul koguneb tutt-tihane koos põhjatihase ja musttihasega segasalkadesse. Nendega koos on vahel rasvatihased, pöialpoisid, porrid ning harva ka sabatihased. Mõnikord satub nende salkadesse üksik suur- või väike-kirjurähn ning aeg-ajalt liituvad sügisel tihastega siisikesed, punarinnad, leevikesed, vindid ning teisedki laululinnud.
ehmatuse või paraja nahatäiega. Putuktoidulise linnuna aitab rasvatihane putukaid hävitades hoida looduslikku tasakaalu. Tema poolt massiliselt söödavate putukate hulgas on valdavalt majanduslikult kahjulikud liigid: mähkurid, lutikad ja lehetäid. Rasvatihane on looduskaitse all. Musttihane Musttihane on üks meie väiksemaid tihaseid. Looduses tunneb ta hästi ära laia valge kuklalaigu järgi. Eluviisilt sarnaneb musttihane teiste tihastega: on niisama vilgas ja ripub tihti oksakestel pea ja selg allapoole. Eriti eelistab ta tegutseda kuuskede oksastikus. Väljaspool pesitsusaega on ta kõige seltsivam tihane, kes sügisel moodustab vahel isegi tuhandepealisi parvi. Putukate kõrval toitub ta olulisel määral ka oksapuude seemneist, mida kogub koorepiludesse tagavaraks. Eestis on musttihane levinud ebaühtlaselt ning teda võib kohata suvel kui ka talvel. Pesitsemiskohaks on kuusikud või segametsad
Tutt-tihase laul on kutsehüüdudega segatud tasane ettekanne sidistavaist, siristavaist ja kuristavaist helidest. Eesti mandriosas on tutt-tihane üldlevinud sage haudelind, läänesaartel aga pesitsejana puudub. Tihaste hulgas on ta oma eluviisilt kõige paiksem ega võta isegi nooruses ette ulatuslikumaid hulguliikumisi. Tutt-tihaste paarid hoiavad kokku aasta läbi. Pehmete talveilmade korral eralduvad paarid salkadest juba veebruaris. Tutt-tihane moodustab talviti teiste tihastega väikeseid parvi, kellega koos süüa otsitakse. Salkasid moodustavad nad juba ka peale pesitsust, siis on need pesakonnasalgad. Tutt-tihane kogub talveks toidutagavarasid, peites toitu jne puupragudesse jne. Tagavaraks kogutud toidu suhtes on neil suurepärane mälu. Lindude toidulaudadel on ta suhteliselt harv külaline, kuid olude sunni tulevad ka sinna. Kui paljud teised tihased piirduvad toiduotsingul ainult peente puuokstega, siis tutt-tihane
“Teofrastus” Astrid Reinla raamat ”Teofrastus” on südamlik jutustus kass Teofrastusest, kes satub oma turvalisest koduaiast suurde linna ning eksib seal ära. Teofrastust ootavad ees rasked katsumused, kuid lõpuks leiab ta siiski tee tagasi pererahva juurde. Hulkuvast kassist saab kodukass ja kodukassist saab taas kord hulkuv kass, kuid õnneks lõpeb kõik igati hästi. Teofrastus puutub kokku koertega, teiste kassidega, jänestega, tihastega, inimestega. Teofrastus oli kodutu kass, kes elas Peedu jaamas. Inimesed, kes käisid Peedul, teadsid, et seal elab üks tore kiisu ning nad viisid talle tihti süüa. Ühel päeval läks Teofrastus rongi peale, sest seal oli tuttav lõhn. Uksed sulgusid ja ta sõitis Elvase. Kui ta rongist maha astus, nägi ta, et ei ole samas kohas, kus enne. Ta proovis rongile järele joosta, kuid ta ei jõudnud. Kass sisenes Elva jaamahoonesse, kuid inimestele see ei meeldinud ja ta visati jaamast välja.
Neid hautakse kordamööda ja 21 päeva möödudes kooruvad pojad. Poegi toidab ainult emalind. Poegadega epsaurud on väga räpased, kihavad kärbestest ja lõhnavad ebameeldivalt. Soodsatel aastatel kasvatavad vanalinnud üles 2...3 pesakonda. Olles küllalt haruldane, on jäälind looduskaitse all. - 6 Header and footer ; nimi Musttihane Musttihane on üks meie väiksemaid tihaseid. Looduses tunneb ta hästi ära laia valge kuklalaigu järgi. Eluviisilt sarnaneb musttihane teiste tihastega: on niisama vilgas ja ripub tihti oksakesel, pea ja selg allapoole. Eriti eelistab ta tegutseda kuuskede oksastikus. Väljaspool pesitsusaega on ta kõige seltsivam tihane, kes sügisel moodustab vahel isegi tuhandepealisi parvi. Putukate kõrval toitub ta olulisel määral ka okaspuude seemneist, mida kogub koorepiludesse tagavaraks. Eestis on musttihane levinud ebaühtlaselt ning teda võib kohata nii suvel kui ka talvel. Pesitsemiskohaks on kuusikud või kuuse-segametsad.
koorepiludest. Talveks kogub ta omale tagavaraks puuseemneid, mida peidab puukoore piludesse. Nagu põhjatihase nimigi ütleb, on ta eriti levinud 3 põhjapoolsetes piirkondades. Ka Eestis on ta arvukas. Kuni kevadeni hulguvad need linnukesed ringi kaunis suurte salkadena, tihti koos teiste tihastega. 4. Leevike. Leevike on varblasest suurem, musta lagipea ja kurgualusega jässakas värvuline. Isaslind hiilgab oma kauni sulestikuga. Tema helepunane rind on nii silmatorkav, et looduses teda tähele panna ja ära tunda ei ole raske. Emaslind roosakashalli värvusega on tagasihoidlikum. Leevike rõõmustab inimest oma kauni välimuse ja flöötiva lauluga.
laululindude peres ainulaadne. Toiduotsingul ronib porr väga osavasti puutüvel, liikudes sellel tõukeliselt ja sageli spiraali mööda alt üles ning toetudes rähni kombel sabale. Eemalt vaadatuna näib ta puutüve mööda roniva pisikese hiirekesena. Üles jõudes lendab ta alla teise puu tüvele ja hakkab selle taas spiraalselt üles ronima. Okstele ja maha laskub ta haruharva. Väljaspool pesitsusaega seltsib ta sageli pöialpoiste ja tihastega. Inimest ei karda ta põrmugi, võib pesitseda kõige elavamalt külastatavais parkides. Eelistatud porri elupaigaks on kuusikud ja kuuse-segametsad. Pesitsusterritooriumite piirid täpsustatakse isaslindude vahel juba märtsis. Samal ajal alustatakse mängu, mille käigus emaslinnule aeg-ajalt mõni toidupala antakse ja seiratakse teda mängulennul laperdavate tiibadega. Elupaik ja -viis Elupaigaks on kuusikud ja kuuse-segametsad, kuid esineb ka igasugustes puistutes ja parkides
annaabi.ee 
