SISUKORD Sisukord.............................................................................2 Tutt-tihane.........................................................................3 Pilte Tutt-tihasest..............................................................4 Kasutatud materjalid........................................................5 2 TUTT-TIHANE Tutt-tihasel on musta-valgekirju suletutt pealael. See eristab teda teistest ning annab samas ka talle nime. Tutt-tihane paikneb okasmetsades. Lehtmetsi, linnaparke ja asulaid ta ei armasta. Läänesaarte männikutesse pole tal veel üldse asja olnud. Külma tulekul kogunevad tihased segasalkadesse. Lisaks võivad salka eksida ka siisikesed, punarinnad, leevikesed, vindid ja teised laululinnud. Tutt-tihased pesitsevad aprillis. Pesa vooderdatakse rohukõrte, sambla, puuniitide ja
vastu välja vahetada. Tüdruku jaoks on see ainult flirt ja mäng, aga Villem Reos jääb selle tõttu tõsiseltvõetavast pruudikandidaadist ilma. "10 omnibuss 10" aga petetakse noore tüdruku armastust ja lootusi ning lõpuks maksab naise viha omal moel kätte ja jääb jälle mees tühjade kätega. "Silmahimus" aga läheb laadakaupmees Taaniel naise pärast peaaegu hulluks, kuigi või ehk isegi just nimelt sellepärast, et teab, milline maine Susanna Tihasel on. "Päästekangelases" leiab samuti kõrvaline naiskarakter abi ja seda seetõttu, et jutu peategelane saaks end heategijana tunda. Sellistes juttudes on selgesti äratuntav ka mõni tänapäeva naine. Ehk on muutunud vaid see, et kui 20ndatel-30ndatel ei peetud taolistest naistest eriti lugu, siis nüüd leidub selliseid tegelasi rohkem ning sellele ei pöörata enam erilist tähelepanu. Kui palju on noori naisi, kes mehi oma lõbuks hullutavad ning seda millekski ei pea,
seda temalt. 19) Kuidas linnud jagavad ökonišše okaspuudel? Mis on gild? Ökonišši näitena tihased, pöialpoiss ja porr okaspuudel: Musttihane ja pöialpoiss toituvad põhiliselt oksa tipu lähedal, Tutt-tihane toitub oksa keskel põhjatihane toitub oksal tüve lähedal, porr tüvel. Kõik söövad puul elavaid ämblikke ja putukaid. Kohtades kus üht liiki elab vähem saab teine liik oma nišši laiendada, näide: Gotlandil ei ela tutt-tihaseid ja põhjatihaseid ja seal on must tihasel võimalik oma toidunišš laiendada tervele oksale Gild on rühm ühesugust toitu ühesugusel viisil kasutavaid loomaliike, olenemata nende süstemaatilisest kuuluvusest. Tekitab alati tugevat konkurentsi. 20) Millised on introduktsiooni ohud? Miks Põhja-Ameerika parasvöötme metsad on liigirikkamad kui Euroopa metsad? Introdutseeritud isendid ei pruugi oma uute keskkonnatingimustega kohaneda (kliima, konkurents, taimestik jne) ja võivad ilmaaegu
looduskaitsealaks. Tollane Nõukogude valitsus eraldas 14 320 km2 suuruse ala, kaitsmaks 29 liiki imetajat, 95 linnu- ja 723 taimeliiki. Mahukasse nimestiku kuuluvad karud, hundid, hirved, sooblid ja siberi tuhkrud, samuti pesitsuspaigad tundraluikedele ja kaljukajakatele. Taiga äärmiselt külmad talved Leena ümbruses tähendavad seal aastaringselt elavatele loomadele ja lindudele kohanemist madalate temperatuuridega. Mõnedel lindudel näiteks kanepilinnul ja siberi tihasel, on väga tihe sulestik. Suurte pakastega kössitavad nad kohevate pallikestena, hoides kokku oma energiat. Imetajatest on punarebasel, hallhundil, nirgil, kärbil, naaritsal ja sooblil arenenud eriti pehme ja tihe karv. Sooblinahk on eriliselt ilus ning neid on karusnaha pärast halastamatult küttitud. Uruhiired ja karihiired on õppinud elama lume all kogunenud soojemas õhus ning toituvad talv läbi seal talvekuudel elavatest pisikestest taimedest ja putukatest. 4.4.Baikal
kõige enam aga Eestimaa kaunist loodust. Karl Burman oli veel 80 aastasenagi reibas ja töövõimeline, kes koos rõmsameelse abikaasaga reipalt polkat tantsis. Huvitav fakt – ta oli ka A.H. Tammsaare naisevend. K. Burmani akvarellitöö K. Burmani disainitud ehitis Arhitektuur ENSV ajal Sündinud Siberis Tomski oblastis metsasteppi rajatud väljarännanud eestlaste külas, tuli Karl Tihasel üle elada perekonnale osaks langenud karmid repressioonid ja heal järjel elava küla täielik häving. Lapsepõlv möödus vanaisa ja tema mõttekaaslaste rajatud eesti külas. Talulapse töörohke ja kasinavõitu elu avaldas kahtlemata mõju Karl Tihase isiksuse väljakujunemisele. Küllap siit pärineski tema äärmiselt suur töökus ning kadestamisväärne visadus ja sihikindlus seatud eesmärkide taotlemisel, kirglik loodusearmastus ja huvi