Pideva tööprotsessiga laadureid saab kasut väga erinevatel eesmärkidel alates tavalisest puistematerjalide laadimisest transpordivahendeile karjäärides, sadamais või raudteejaamade laoplatsidel kuni tehnoloogiliste protsesside osana ehitustööstuse ettevõtetes ja talvisteks lumekoristustöödeks. Nende tööseadmestik koosneb lint- või kraapkonveierist toiteseadmest, milleks on kas a) eeder koos sellel liikuvate kraaplabadega või b) tigufreesid koos nende all asetseva paadiga. 11. Lossimismasinate ja seadmete kasutusala, nende tüübid ning vagunite tühjendamise viisid. Lossimismasinaid ja –seadmeid kasut peamiselt laevade ja raudteevagunite lossimistöödel. Tööpõhimõttelt jagunevad need kahte gruppi: a) mehhaanilised b) pneumaatilised. Vagunite tühjendamise viisid sõltuvad suuresti materjali ja vaguni tüübist. Kinniste vagunite tühjendamiseks peeneteralisest ja taarastamata pulbrilistest materjalidest kasut peamiselt
kopeerimismeetod 3) Rullumismeetodil töödeldud hammasratta täpsus on tunduvalt suurem kui fassonglõikeriistadega töödeldud hammasrattal, mis on tingitud eeskätt rullumise protsessi pidevusest ja ühtlusest. Rullumismeetod on väga universaalne, kuna võimaldab põhimõtteliselt töödelda kõiki hammasrataste liike. Suurem täpsus ja protsess on poolautomaatne. Tööriist hammaslati abil töötavad tigufreesid, hambalõikekammid, hambahööveldamise terad, hambalõikamise pead ja lattseverid 15. Keermete töötlemise moodused. Nende iseloomustus töötlemise täpsuse ja tootlikkuse seisukohalt. Kasutatavad tööriistad ja seadmed.
3) Rullumismeetodil töödeldud hammasratta täpsus on tunduvalt suurem kui fassonglõikeriistadega töödeldud hammasrattal, mis on tingitud eeskätt rullumise protsessi pidevusest ja ühtlusest. Rullumismeetod on väga universaalne, kuna võimaldab põhimõtteliselt töödelda kõiki hammasrataste liike. Suurem täpsus ja protsess on poolautomaatne. Tööriist hammaslati abil töötavad tigufreesid, hambalõikekammid, hambahööveldamise terad, hambalõikamise pead ja lattseverid
lõikamine, puurimine, freesimine). Selleks toorikuid kuumutatakse vesiniku o keskkonnas 800 1000 C juures. Peale sellist kuumutamist omandavad toorikud teatud tugevuse, mis võimaldavad neid ettevaatlikult mehaaniliselt töödelda. Treimisel tekib murduv laast nagu malmi treimiselgi. Eelpaagutatud toorikute mehaanilise töötlemisega saab valmistada väga keerulise kujuga detaile ja tööriistu (hamba- ja tigufreesid, hõõritsad, ketasnoad, keermelõikurid, kujustantsid jne). 2.7. Kermiste paagutamine Paagutamine (sintering) on pressitud toorikute (pressiste) termiline töötlemine kaitsva gaasi keskkonnas või vaakumis. See seisneb temperatuuri tõstmises paagutustemperatuurile, isotermilises hoidmises paagutustemperatuuril ja sellele järgnevas jahutamises toatemperatuurini. Paagutamine on tähtsamaid tehnoloogilisi operatsiooone, kuna tema käigus moodustub kermiste struktuur ja lõppomadused.
annaabi.ee 
