OLMEST JA MENTALITEEDIST Iseseisvusajal muutus oluliselt eesti kodu. Uutes linnamajades olid juba olemas nii elektrivalgustus, keskküte, telefon kui ka vesikäimla, sisutuse juures võttis maad uus, ,,modernne" joon. 1930ndatel aastatel suurendasid mööblivabrikud (tähtsaim neist oli A.M. Lutheri vabrik Tallinnas) korterimööbli tootmist, kasutusse tulid nn. Tigudiivanid, raamatu- ja öökapid, kaheinimesevoodid jm., samuti linikud, diivanipadjakesed ja seinavaibad. Tavaliseks muutus grammofon. Maal hkati püstitama rehest lahus seisvaid uusi eluhooneid, mis olidlaudvoodri ja laudpõrandatega, värvitud, kõrge vundamendga ja senisest märksa suuremate akendega. Elekter ja telefon levisid maal esialgu aeglaselt ning enamik raadioid töötas veel akudel, mille täitmiseks oli iseseisvusaja lõpul olemas üle 200 akulaadimispunkti
Eesti Rahva Muuseumis võib kohata erinevaid muhu männakirja või tsälgutatud ussikirjadega toole.20 20. sajandil hakati kasutama vabrikutoole. Tänapäevalgi hinnatud toolid on vaieldamatult väärtuslikumad Lutherma toolid. Need olid kõrge pulkadest seljatoega, pressitud mustrilise vineerist põhjaga ja kerged, kuid vastupidavad istmed. Enamik neist valmistati Lutheri vabrikus, kuid neid tehti väiketöökodades ka järgi.21 1920. aastatest kasutati kahte tüüpi istemööblit. Tigudiivanid ja –tugitoolid olid puitkarkassil üleni riidega kaetud mugavad istumisalused. Need meenutasid oma välimuse poolest tigu. Karkassi valmistasid tavaliselt puutööstused ja sadulsepad polsterdasid need. Vedrusid ja mereroht kasutati suurema istumismugavuse tagamiseks.22 3.2. Lauad 19. sajandini kasutati Eesti talude rehetubades ja köökides valdavalt poolekslõigatud palkidest valmistatud neljal pulgal seisvaid pikki pinke. Söögilauad koosnesid ristipaigutatud jalgadest ja
väike korterite varu. Nn tallinna majad ehitati tihtipeale just töölistele, kuid nende jaoks olid tihtipeale üür liiga kõrge, mille tõttu elati vanades tingimustes edasi. Hakati tegelema ka kodukaunistamisega. Propageeriti kodu lihtsust, praktilisust, mugavust, samas pidi kodu olema ka puhas ja korralik. Kodukaunistamine väljenduski neis tingimustes. Säilis palju vanamoelist, tihti kasutati vana mööblit edasi. Linlik ja saksa stiilis mööbel oli ideaaliks. Tigudiivanid, tualettlauad, puhvetikapid, raamaturiiulid, kaheinimesevoodid, raadio asjad mis hakkasid tasapisi kodudes levima, kuigi esialgu vaid jõukates majapidamistes. Jõukates majades olid juba olemas ka elekter, eraldi vannituba, tualett. Maale jõudsid kõik need uuendused palju hiljem. Maaelanikkonna hügieen hügieenitingimused olid väga tagasihoidlikud. Igapäevane käte ja näo pesemine. See oli mitte argipäevane tegemine
annaabi.ee 
