Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid: sarnasused ja erinevused Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid kerkisid esile umbes 3000 aastat eKr. Mõlemad sõltusid palju veest Aafrika kirdeosa tsivilisatsioon Niilusest ning Pärsia lahe ja Vahemere vaheline ala Eufratist ja Tigrisest. Kuna Egiptus oli geograafiliselt eraldatud, püsisid nende traditsioonid rohkem muutumatuna kui Mesopotaamia omad. Nendel kahel tsivilisatsioonil on palju erinevusi ning ka sarnasusi. Üheks erinevuseks on kindlasti religioon. Kui Egiptuses usuti ja pöörati tähelepanu surmajärgsesse ellu, siis Mesopotaamias oli tähelepanu keskpunktis just hetkeline elu. Usu poolest olid need
seotud : Horos, Amon-Ra põhitõed, Iisraeli ajalugu. · Usk surmajärgsesse ellu kui keha on Mesopotaamia säilinud siis jätkub elu nii nagu varem · Tsivilisatsioon kujunes 3000 e kr · Kõrgelt arenenud kirjandus-novelli loojad ,,Sinuhe jutustus" · Sõltus Eufratist ja Tigrisest · Praktiline teadus:Arstiteadus, geomeetria, · Niisutus ja kuivenduskanalid astroloogia, astronoomia (päikesekalender) · Tihedad sidemed naabermaadega geograafiliselt avatud, tooraine vähesus. Savi oli külluses, peamine ehitus ja kirjutusmaterjal. Hetiidid ja Pärsia
Aastaarvu vaadates võib öelda, et mõlema riigi tsivilisatsioonid kujunesid välja enamvähem samal ajal. Millised olid nende riikide tsivilisatsioonid ja mille poolest need erinesid ja sarnanesid? Kõige suurem sarnasus nende kahe riigi vahel oli kindlasti põlluharimine. Mõlemad riigid sõltusid oma suurtest jõgedest ja nende äärde rajatud niisutus ja kuivenduskanalitest. Egiptus Niilusest ja Mesopotaamia Eufratist ja Tigrisest. Egiptuses oli põlluharimine veidikene lihtsam, kuna sealsetel Niiluse kallastel toimusid enamjaolt üleujutused vastavalt põllumaa vajadustele. Mesopotaamialased pidid aga põllumaid niisutama kuntslikult. Tekib küsimus, "Miks tõid edu sealsed põllu harimised?" Minu arvates mängib siinkohal tähtsat rolli kliima, sest eks saak kasvab paremini ikka kuivas ja kõrge temperatuuriga kohtades
saj eKr, Ehnatoni kuninganna, kuulus skulptuur(realism), suurem tähtsus kui tavaliselt kuningannadel Tutanhamon 14. saj eKr, 1922 avastati tema puutumata hauakamber, muidu suht vähetähtis vaarao, suri noorelt(18a) Ramses II 13. saj eKr, valitses 67 a, templite ja hiidkujude püstitaja -> kulla röövimine; suur sõdija Kleopatra hellenistliku Egiptuse viimane valitseja aastatel 5130 eKr, tegi abikaasaga enesetapu Mesopotaamia: Loodusolude mõju ajaloole: sõltus täielikult Tigrisest ja Eufratist, mille üleujutused olid ebaregulaarsed ja tõid kaasa suuri purustusi Pärsia lahe äärsetel aladel olid loodusolud palju karmimad -> sealsed linnad nõudsid palju tugevat koostööd Tugevamad riigid: Sumerid 30.-25. saj eKr esimesed linnaderajajad (süsteemne linn, kvartalid) paljude asjade esmaleiutajad -> kiilkiri, ratas, kümnendsüsteem, kuuekümnendsüsteem Akadi riik 23.-21. saj eKr akadi keelest kujunes aastasajanditeks Mesopotaamia kultuurkeel
kirikute jms sisseõnnistamine. IV Preester- usuelu korraldaja koguduses, jumala ning inimese vaimulik vahemees, koguduse hingekarjane. Ülesanded: jagada sakramente, korraldada jumalateenistusi. PILET 4 1.Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni võrdlus Geograafilised ja looduslikud olud ning sellest tulenenud tsivilisatsioonide eripära sh riigi/riikide stabiilsus, valitseja võim, linnade tähtsus. Hammurapi koodeks. Mõlemad sõltusid Niilusest, Eufradist ja Tigrisest ning nende äärde rajatud niisutus- ja kuivenduskanalitest. Egiptuse oli väga stabiilne riik. Mesopotaamia sõltus aga suuresti ka teda ümbritsevatest aladest kuna looduslikke tooraineid oli vähe. Mesopotaamia oli väga avatud tsivilisatsioon (head suhted naaberaladega). Egiptusele oli omane valitseja jumalustamine. Mesopotaamia alades olevates riikides (Akadi, Babüloonia, Assüüria) oli kuningate võim sageli piiramatu
annaabi.ee 
