selleks kõvasti tööd ning teine, kes elas juba seal ning soovis saada ainu omanikuks. Kuigi mõlemal olid omad eesmärgid, olid nad sarnased. Nad mõlemad olid üksteise vastu kiuslikud ja tülitsesid tihti. Oru talu peremees Pearu Murakas oli kiuslikuma ja ägedama loomuga. Tema peamisteks miinusteks võibki välja tuua tihedad tülitsemised nii Andrese kui ka oma sulastega ning samas ka tiheda kõrtsi külastamise kombe. Peale viimast oli Pearu peaaegu alati tigedas meeleolus ja sellest tulenevalt sõimas ta ka tihti oma naist ning vahel ka peksis. Temale oli hästi iseloomulik omapärane mng ning kemplemised ning jõukatsumised. (midagi üldist juurde veel vaja kirjutada) Andres, Mäe talu peremees, oli aga rahulikum ja soovis enda perele headja rahulikku elu. Andres rabas terve elu Vargamäel, et temal ja ta perel oleks seal hea tulevik. Kahjuks ei osanud ta hinnata tööde raskust ja mõju teistele, millega seoses ka tema naine Krõõt vaevles
täielikult teemast. · Lõua silitamine Inimene püüab jõuda otsusele. Rinnale asetatud käed ja üle põlve heidetud jalg annavad tunnustust sellest, et inimene on asunud kaitsepositsioonille või on eitaval seisukohal. Selliseid liigutusi märgates tuleks muutuda tähelepanelikuks, kui tahetakse mingit saavutada kokkulepet. Signaalid silmadega: Silmad on meie hinge peegel. Erutuse korral suurenevad inimese pupillid võrreldes tavalisega neli korda. Tigedas meeleolus tõmbuvad aga meie silmaterad kokku.Juhul, kui inimesel on midagi varjata, siis ei lase ta endale silma vaadata, kartes, et temast nähakse läbi. Kui tahame oma kaaslastele meeldida, peame neile silma vaatama. Huvi väljendab silmanurgast heidetud pilk. Võib järgneda ka kulmukergitus või naeratus. Kui aga kulmud on kortsus, tähendab see seda, et teile kingiti vaenulik pilk. 5
Meie peal on kolm põhiasendit: Otse erapooletust väljendav, pea teeb vaikseid noogutusi. Küljele kaldus huvi millegi vastu Ette kallutatud pea eitav suhtumine .Kuklale asetatud kätega inimene peab end teistest paremaks. Oma sõjakust väljendame käsi puusa pannes. Selle poosi võtab sisse inimene, kes on valmis oma eesmärke saavutama. Signaalid silmadega Silmad on meie hinge peegel. Erutuse korral suurenevad inimese pupillid võrreldes tavalisega neli korda. Tigedas meeleolus tõmbuvad aga meie silmaterad kokku. Juhul, kui inimesel on midagi varjata, siis ei lase ta endale silma vaadata, kartes, et temast nähakse läbi. Kui tahame oma kaaslastele meeldida, peame neile silma vaatama. Suheldes inimesega, võiksime kujutada vestluskaaslase laubal kolmnurga. Jälgides seda jääb partnerile mulje, kuulaja on asjalik inimene. Hoides pilku üleval laubal. võime näiteks läbirääkimisi juhtuda. Intiimne pilk jälgib kaaslase keha kuni puusadeni.
pole endas kindel, siis ta pistab suhu pastaka- või sõrmeotsa. Suus olev ese võimaldab vastamist mingil määral edasi lükata. 6 PILKKONTAKT JA SIGNAALID SILMADEGA Teineteisele vaadatakse otsa 30% kuni 60 % suhtlemise ajast . Silmadega antakse edasi kõige täpsemaid ja avatumaid suhtlemissignaale. Erutuse korral suurenevad inimese pupillid võrreldes tavalisega neli korda. Tigedas meeleolus tõmbuvad aga meie silmaterad kokku. Juhul, kui inimesel on midagi varjata, siis ei lase ta endale silma vaadata, kartes, et temast nähakse läbi. Kui tahame oma kaaslastele meeldida, peame neile silma vaatama. Suheldes inimesega, võiksime kujutada vestluskaaslase laubal kolmnurga. Jälgides seda jääb partnerile mulje, kuulaja on asjalik inimene. Intiimne pilk jälgib kaaslase keha kuni puusadeni. Huvi väljendab silmanurgast heidetud pilk. Võib järgneda ka kulmukergitus või
tahtmist. · Valetaja hõõrub oma kõrvu seetõttu, et püüame vältida vale kuulmist. Sama põhimõte on sõrmeotsaga kõrvas urgitsemine ning kõrvanibu venitamine. · Kui inimene sügab oma kaela, tähendab see seda, et ta kõhkleb ning on ebakindel. · Erutuse korral suurenevad inimese pupillid võrreldes tavalisega neli korda. · Tigedas meeleolus tõmbuvad aga meie silmaterad kokku · Juhul, kui inimesel on midagi varjata, siis ei lase ta endale silma vaadata, kartes, et temast nähakse läbi. Kehakeele tähtsus- 7% verbaalne, 38% vokaalne hääletoon, 55% kehakeel 16. Armastus ja sõprus Armastuse bioloogilised teooriad ja mudelid käsitlevad seda ihulise tungi ja vajadusena nagu nälg või janu. Armastuse peamisteks tõukejõududeks peetakse seksuaalset külgetõmmet ning
annaabi.ee 
