,,Tões ja õiguses" võib taoliseks manipuleerijaks pidada Indreku koolivenda Tigapuud, kes meelitas Vargamäe poisilt pidevalt raha välja, lootes ilmselt paremat elu elada, enne kui liiga ahneks läks ja meelitamise käigus noormeest sõimama hakkas ning seetõttu Indrekult lauaklapiga vastu pead sai. ,,Kes tõde ei armasta, peab hukka minema, aga meie kahekesi ei lähe mitte hukka, meie mitte, sest meie armastame tõde, kuigi meid sõimatakse," ütles direktor Maurus jutuajamises Indrekuga Tigapuuga juhtunu järel. Kuigi eestlased on vabadust taga igatsenud kogu epopöa toimumisaja jooksul (1870. aastatest 1920. aastateni), pingutatakse selle nimel kõige enam III osas, mis räägib 1905. aasta revolutsiooni ajast. Tammsaare ütleb seal: ,,Vabad on need, kel suud juba mulda täis. Vabad on inglid taevas." Sellest hoolimata elab tegelastes edasi unistus vabast riigist, millesse usub pärast esialgseid juhuslikke rahvakoosolekute külastusi ka Indrek. Kirjaniku sõnul on ehmatav
Indrekule. Nad sisenesid ühte baari ja Tigapuu tellis Indrekule 3 Naapoleoni. VI Indrek ootas seal kaua aega, kuni lõpuks loobus ootamisest ja läks tagasi kooli. Kooli polnud teda ka veel jõudnud ja seega saadeti ta härra Mauruse juurde. Härra Maurus nuusutas teda, et kindlaks teha ega ta naistes ei ole käinud ja seejärel küsis temalt Tigapuu kohta. Kui Indrek oli kõik ausalt üles tunnistanud, siis läks ta magama. Järgmisel hommikul kohtus ta kohe Tigapuuga, kes tõmbas ta ühte kõrvalisse klassi ja hakkas tedasõimama, ja kui Indrek tahtis lahkuda, siis haaras Tigapuu temast kinni, et tagasi tõmmata, aga Indrek virutas talle lahtise käega, mispeale Tigapuu talle laksu vastu pani. Lõpuks sattus Indreku kätte lauaklapp ja ta virutas sellega Tigapuule nii et ta maha kukkus verd peast voolas. Indrek ehmatus ja läks toast välja. Ta rääkis Ollinole mis oli juhtunud ja Ollino läks teda tohterdama
Molli- emand Vaarmanni tütar, Indrek armus mingiaeg temasse Tiina- Vaarmanni pisike tütar, haigete jalgadega Ollino- Mauruse ustav teenija Tigapuu- õpilane, tüssaja Molotov- matemaatika õpeteja Voitinski- vana poolakas, Indrek käis temaga saunas Malmberg- Ramilda tädi TEGEVUS: Toimub enne sajandivahetust (riigistamispoliitika). Jutustab Inreku koolielust. Indrek sõitis linna kooli, teda võttis vastu rahaahne Maurus, kuid mitte kitsi. Sõbrunes Tigapuuga, kes kasutab Inrekut ära ja tüssab teda. Indrek püüab alguses alati tõtt rääkida, eriti Maurusele, kellele kõik valetavad. Aga teiste kombed hakkavad talle lõpuks külge, suureks eeskujuks on selles ka Maurus ise. Rahapuuduse tõttu peab Indrek teisel aastal allkorrusele teenjaks minema, jääb edasi ka õpilaseks. Ta hakkab suhtlema imeilusa Miraldaga, kes armastab endale teisi nimesid võtta. Poiss armub temasse. Nende armastuse sümboliks saavad
Millal? Ah jaa! See oli siis, kui naeratas talle see võõras tüdruk seal avatud uksel. Veel praegu hakkas Indrekul sellest naeratusest soe, niisugune oli olnud see naeratus. Hoovivärav oli kinni. Paraadukse avas kõlistamise peale Kopfschneider. ,,Tigapuud ei ole?" küsis ta. ,,Ei ole," vastas Indrek ja küsis: ,,Kas ta koju pole tulnd?" Lätlane eitas ja ütles: ,,Teid kästi üles minna." ,,Mind üksi?" küsis Indrek. ,,Teid mõlemaid Tigapuuga." ,,Aga teda ei ole ju veel," ajas Indrek vastu, et pääseda tüütavast ülesminekust. ,,Siis minge üksi, muidu ei või," ütles lätlane. ,,Peab kohe minema." Nõnda läks Indrek üles, ilma et oleks võtnud palitutki seljast. Aga täna trepp enam ei lõhnanud, nagu oleks vahepeal kes teab kui palju aega kulunud. Oli ainult päris harilik rautatud puutrepp, mis astudes kolises, muud ei midagi. ,,Tähendab, alati ei lõhna," mõtles Indrek. Millal aga härra
annaabi.ee 
