On ju kirjandusest, filmidest ja ka päriselust võtta mitmeid näiteid, kus võimuahned tegelased kaaskondlasi ümber enda sõrme keerates ise auku astuvad. Tihti juhtub nii allmaailmas näiteks Tallinna Keskturu endine juht Vadim Polistsuk laskis eelmise sajandi lõpu suurskandaali luigelauluks tappa ärimees Mait Metsamaa, kuid sai selle eest hiljem karistada. ,,Tões ja õiguses" võib taoliseks manipuleerijaks pidada Indreku koolivenda Tigapuud, kes meelitas Vargamäe poisilt pidevalt raha välja, lootes ilmselt paremat elu elada, enne kui liiga ahneks läks ja meelitamise käigus noormeest sõimama hakkas ning seetõttu Indrekult lauaklapiga vastu pead sai. ,,Kes tõde ei armasta, peab hukka minema, aga meie kahekesi ei lähe mitte hukka, meie mitte, sest meie armastame tõde, kuigi meid sõimatakse," ütles direktor Maurus jutuajamises Indrekuga Tigapuuga juhtunu järel.
on salaja välja hiilinud, Tigapuu tahab Jürkaga kokku mängida ja olukorrast pääseda, kuid Jürka keeldub ja nii peavad Inderk ja Tigapuu Maurusega silmitsi seisma - Maurus pinnib poisse, eriti Indrekut, kuid saab aru, et Tigapuu on ta juba valetama õpetanud, Tigapuu ütleb, et nad tahtsid luba küsida, kuid direktorit polnud, direktor väidab vastupidist ja saab õigustust Herr Olllinolt - Maurus süüdistab Tigapuud Indreku rikkumises, väidab, et Tigapuu on hull, lausub sõnad: „muidugi, teie seda ei tea, sest maal inemised ei lähe hulluks, ainult linnas!“ (lk 45) - Indrek kutsuti direktori kabinetti eraldi, kus Maurus ja Ollino teda küsitlesid, Indrek otsustas kõik ausalt ära rääkida, hiljem kutsuti ka Tigapuu, poisid lasti vabaks - Tigapuu tahtis Indrekuga kaupa teha ja talle oma sooja suleteki ja sulepadja panti anda
täna esimest korda siin linnatänaval. Ainult tänavanurgal laternat nähes, mille tuld piiras nagu mingisugune aupaistus, tuli tal meelde, et seda aupaistusega tuld on ta juba varemalt näinud. Millal? Ah jaa! See oli siis, kui naeratas talle see võõras tüdruk seal avatud uksel. Veel praegu hakkas Indrekul sellest naeratusest soe, niisugune oli olnud see naeratus. Hoovivärav oli kinni. Paraadukse avas kõlistamise peale Kopfschneider. ,,Tigapuud ei ole?" küsis ta. ,,Ei ole," vastas Indrek ja küsis: ,,Kas ta koju pole tulnd?" Lätlane eitas ja ütles: ,,Teid kästi üles minna." ,,Mind üksi?" küsis Indrek. ,,Teid mõlemaid Tigapuuga." ,,Aga teda ei ole ju veel," ajas Indrek vastu, et pääseda tüütavast ülesminekust. ,,Siis minge üksi, muidu ei või," ütles lätlane. ,,Peab kohe minema." Nõnda läks Indrek üles, ilma et oleks võtnud palitutki seljast. Aga täna trepp enam ei lõhnanud,