Kreiskoolis. Peale kooli lõpetamist andus ta rändamiskirele ja hakkas kiiresti ameteid vahetama. Ta oli lühikest aega joonestaja maamõõtjate juures ja siis Peterburi kaubakontoris õpilasena. Kaks aastat töötas Bornhöhe Kaunases raudteekontoris. Seejärel oli ta abikoolmeister Põltsamaa kihelkonnakoolis ja Tallinnas saksa ajalehtede kaastööline. 1881. aastal sõitis Bornhöhe Stavropoli, kus ta töötas lühikest aega köster- koolmeistrina. Järmisel aastal sõitis ta Tifliisi. Sealt tegi ta reisi Väike-Aasiasse. Kui ta Eestisse tagasi jõudis, töötas ta kaks aastat koduõpetajana Matsalu mõisas ning seejärel tegutses ta teatrikriitinkuna "Revaler Beobachteri" juures. 1885. aastal viibis Bornhöhe Saksamaal ning seejärel oli Kuuda Seminaris Märjamaal keelte- ja lauluõpetaja. Veel ühe aasta töötas ta koduõpetajana Matsalu mõisas. Teenistus võimaldas hakata ülikooli peale mõtlema. 1888. aasta detsembris sooritaski
Peale kooli lõpetamist andus ta rändamiskirele ja hakkas kiiresti ameteid vahetama. Ta oli lühikest aega joonestaja maamõõtjate juures ja siis Peterburi kaubakontoris õpilasena. Kaks aastat töötas Bornhöhe Kaunases raudteekontoris. Seejärel oli ta abikoolmeister Põltsamaa kihelkonnakoolis ja Tallinnas saksa ajalehtede kaastööline. 1881. aastal sõitis Bornhöhe Stavropoli, kus ta töötas lühikest aega köster-koolmeistrina. Järgmisel aastal sõitis ta Tifliisi, kust tegi reisi Väike-Aasiasse. Kui ta Eestisse tagasi jõudis, töötas ta kaks aastat koduõpetajana Matsalu mõisas ning seejärel tegutses ta teatrikriitinkuna "Revaler Beobachteri" juures. 1885. aastal viibis Bornhöhe Saksamaal ning seejärel oli Kuuda Seminaris Märjamaal keelte- ja lauluõpetaja. Veel ühe aasta töötas ta koduõpetajana Matsalu mõisas. Teenistus võimaldas tal hakata ülikooli peale mõtlema. 1888. aasta detsembris
Selle ütles vaga Vainukägu, sest tema küsis Kaukasuselt: ,,Kas teie vürstidel kõigil pead saarjaid täis on?" ,,Mitte ainult saarjaid," vastas Kaukasus. Sellega oli vürst nii-öelda löödud mees. Aga härra Maurusele ei meeldinud see, sest tema ei tahtnud, et mööduksid nii ruttu vürstide ja kõigi teiste õilsate ajad. Sellepärast hakkas ta Kaukasuse mõju vastu võitlema avalikult ja salaja ammu proovitud abinõudega. Varsti teadis kogu asutis, et Kaukasus on ainult Tifliisi rätsepa poeg ja et ta on kõigist koolidest välja heidetud, kuhu ta pandud, ning härra Maurus võtnud ta vastu ainult armu poolest, sest tema isa on aus inimene ja maksab korralikult. ,,Kas teie ka olete kuulnud selle armeenlase -- või mislane ta seal on -- juttu vürstidest ja teistest suurtest?" küsis härra Maurus kord Indrekult. ,,On ta rääkind, et vürstid polegi vürstid?" ,,Ei, härra Maurus, aga ta muidu niisama," vastas Indrek. ,,Rääkige mulle tõtt," manitses direktor
annaabi.ee 
