varsti ei pruugi enam osad piirkonnad elamiskõlblikud olla. Veel saavad inimesed selle vastu võidelda, aga varsti on see pöördumatu. Kliima soojenemine on tõsine probleem, mille suhtes peaks ühiskond midagi tõsisemalt ette võtma. Osad inimese ei usu, et see päris probleem on ning selle tõttu protestivad kliimaaktivistid, et inimesed hakkaks sellele rohkem tähelepanu pöörama. Praegu on üheks kõige suuremaks kliimaaktivistiks noor Rootsi tüdruk Greta Tintin Eleonora Ernman Thunberg. Ta on kogunud ülemaailmset tuntust, sest ta on aktiivselt protestinud ning tõstnud inimeste huvi ja teadmisi kliima soojenemise tõsiduse kohta. Tema on hea näide, kuidas võib üks inimene väga palju ära teha. Tänu temale ja teistele aktivistidele ning protestijatele on inimesed hakanud rohkem tähelepanu pöörama ja mõistma, et kliima soojenemine on päris ja juhtub praegu. Paljud inimesed arvavad, et nemad ei saa ise midagi ära teha, et sellel pole mõtet.
pidada oma alamliigi musternäidiseks. Peale hänilase alamliikide omavahelise ristumise on siin tähele pandud ka ristumist kuldhänilase alamliikidega. Eestist on teada ka lambahänilase M. flava flava ja kuldhänilase M. citreola citreola segapaari pesitsus, esimest korda aastast 1990. (Laurits, 2014) 1. 5 Elupaik Hänilase alamliikidest kohatakse Eestis kolme. Neist levinuim on meil lambahänilane (flava), kelle leviala hõlmab Kesk- ja Põhja Euroopat. Ka põhjahänilast (thunberg) on leitud siin väiksearvuliselt pesitsemas. Põhjahänilase põhiline leviala on Skandinaavia. Meist lõunapoolse levialaga mustpea-hänilast (feldegg) kohatakse Eestis harva. Hänilase peamiseks talvitusalaks on Aafrika (http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/MOTFLA2.htm). (Peksar, 2014) Hänilane eelistab pesitseda niiskemapoolsetel karja- ja heinamaadel (nt luha- ja rannaniidud), harvem kohtame teda madalsoodes ning erandjuhtudel ka päris rabades. Pesitsusterritoorium
pügatud hekke, põõsagruppe ja üksikpõõsaid. Vähenõudlik liik mulla ja niiskuse suhtes. Sobib istutada täisvalgusesse ja talub hästi kärpimist ning linnatingimusi, kuid saab hakkama kasvamisega ka poolvarjus, venides siis üsna kõrgeks. Sordid: 'Alba'; 'Asperma'; 'Atropurpurea'; 'Dulcis'; 'Lutea'; 'Marginata'; 'Variegata' ('Aureomarginata') ; 23. Thunbergi kukerpuu ja läiklehine mahoonia Thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii DC.) Carl Pehr Thunberg (1743-1826) Rootsi, Carl von Linne õpilane, kes uuris ja kogus andmeid Lõuna-Aafrika, Jaapani ja Ida-Aasia taimestiku kohta. Thunbergi kukerpuu kodumaaks on Jaapan (Honshu, Kyushu, Shikoku) ja Hiina, kasvades mäestikunõlvadel kuni 1,5 m (kodumaal 2.....3 m) kõrguse püstise ja väga tihedalt hargnenud põõsana. On meil veidi külmaõrn, karmidel talvedel külmuvad viimase aasta võrsed, kuid taastuvad hästi. Ei ole kõrreliste roostehaiguste vaheperemeestaimeks. Tsoon V. 1864 Tunnused:
annaabi.ee 
